Enne kui minna tippe vallutama, tasub enesele selgeks teha, kelle ja mille nimel seda tehakse. Seni kuni tahetakse teistele välja paista kõrgemalt ja kaugemalt, ei saa elu muutuda kunagi lihtsaks, sest ühtedele oled sa muusa, teistele sõber, kolmandatele... sa ei taha teada, kes. Meeldimine ja mittemeeldimine, imetlemine ja mitte-imetlemine, aupaiste ja selle puudumine on paratamatus, sest ühtedele oled sa üks ja teistele teine.

Seda lihtsat tõde mõistes on inimene tõepoolest jõudnud kuhugi kõrgemale, kust talle paistab kätte maailm lai, kus suuremas plaanis pole mingisugust vahet, kes sa kellelegi oled, seni kuni sa elad oma elu enda pärast ja valid tõestamise ning võitluse asemel rahu. See ongi igaühe isiklik mäetipp.

Kui oled kuhugi teel, siis tuleta endale meelde, et kui oled sisemiselt rahul, siis oled juba mäetippu kohale jõudnud.

Ma võin kirjutada ja välja anda raamatuid, töötada suurte gruppidega, aga minu isiklik mäetipp asub siiski kasvuhoones koos tütrega tomatitaimi istutades. Juba päris pisikesest peale on ta musitanud, paitanud ja suhelnud taimedega, mida on kõige ilusam ja silmi avardavam tema kõrvalt vaadata.

Täna tunneta ja vaatle oma elu. Äkki sa oled kohal juba seal, kus vaja. Sa võid täiesti imeks pandavalt avastada, kuidas olemasolevast piisab, et sealt üles leida lihtne rõõm, et seeläbi mõista ja kogeda täielikku rahulolu. Kui selle oskuse ära tabad ja endasse salvestad, siis hakkad eluga edasi liikuma orgaaniliselt ja iseenesest, sest heast saab sündida vaid head ja minna veel paremini.

Autor: Ilona Karula, "Hingesõnumid"

Vaata lisa: Algolemus.com