Ei olegi sugugi harvad juhud, kui teraapiakliendid kurdavad, et igapäevane elu on muutunud rutiinseks ja halliks, energiat pole, jõudu ei jätku ja miski ei paku enam rõõmu. See on elu autopiloodil, ellujäämisrežiimil. "Kui täiskasvanud kaotavad neli puberteedile iseloomulikku omadust - kui nad ei toida enam uudsusnälga, vajadust sotsiaalse seotuse järele, kaotavad tunderikkuse ega tee loovaid avastusretki - võibki nende elu muutuda igavaks, eraklikuks ja rutiiniseks. Kes valiks vabatahtlikult sellise elu?" küsib Siegel.

On arukas teismeea jõud edasisse ellu kaasa võtta. Kuidas see meid aitab?

  • Uudishimu, uue õppimine ja uute asjade proovimine aitab elu rikkalikumalt, kogu tema värvikirevuses kogeda, vaimustust elust alal hoida. See ergutab mõtlemist ja emotsioone.
  • Toetavad suhted on teadlaste sõnul hea enesetunde, pikaealisuse ja elukestva õnnetunde olulisi eeldusi. Sidemed teiste inimestega annavad raskel ajal tuge ning pakuvad tähenduslikke ja vastastikku rahuldust pakkuvaid hetki.
  • Emotsioonid lisavad elule värvi ja maitseid. Selline elu on tulvil energiat ja elujõudu, mis annab kõigele kogetavale justkui särtsu juurde.
  • Kahtlemine senistes tõdedes, asjadele uutmoodi lähenemine ja värsked ideed võimaldavad elu täiel rinnal elada selle asemel, et rutiinis ja argipäeva halluses kinni istuda. Just loovus on see, mille kaudu elujõud end väljendab.


Ei ole just raketiteadus? Teadlased on ammu kindlaks teinud, et aju kasvab ja areneb kogu elu jooksul. Me saame mis tahes eas uut õppida, enda peidetud andeid uurida ja arendada. Meie võimuses on muuta oma elu jälle rõõmsaks, sisukaks ja seikluslikuks.

Autor: Kadi Kütt