Kuidas valida teadlikult kergust? Mis tunde kergus Sinus tekitab?

Me oleme nii harjunud elama raskuses ja valus, et me isegi ei mäleta enam, mida tähendab kergus. Hirm on sellest raskusest ja valust läbi minna, kuna kardame, et läheb veel ebamugavamaks. Lepime sellega, mis on. Sest kõigil on ju samamoodi. Nii oli meie vanematel, vanavanematel, vanavanavanematel kuni seitse põlve tagasi. Võimsad uskumused ja mustrid on meid juhtinud, oleme elanud hirmus ja ebateadlikkuses. "Raha tuleb raske tööga" või "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" või "Ära hõiska enne õhtut" või "Parem karta kui kahetseda" või "Läbi raskuste tähtede poole". Neid uskumusi on palju, mis meid igapäevaselt alateadlikult juhivad ja keeruline on neid märgata. Ning veel raskem vabaneda, kui puudub teadlikkus. Jah, me lihtsalt ei ole osanud teistmoodi. Oleme andnud endast parima.

Hommikuti paneme lipsu ette ja läheme lahingutandrile. Karm töömaailm, kus käib pidev tõestamine, võitlus, ärapanemine, vaidlemine, kavaldamine, manipuleerimine, konkurentide madaldamine ja kõrvaldamine. Siin ei anta armu ja parimaid valitakse välja suurte konkursside tihedal sõelal. Eks ikka selleks, et veel rohkem kõike endale saada. Nagu väike poiss kommipoes, kes tahab kommipoodi omada. Eks ikka selleks, et endale veel suuremat turvatunnet luua. Ja kõigist kõige rikkam ja võimsam olla, sest muidu me ei ole ju mitte keegi. Loomulikult käivad paljud töömaailmas lihtsalt sel põhjusel, et kuidagi ära elada, sest muud võimalust ei paistagi olevat. Tehes tööd, mida tegelikult ei soovitagi teha, aga PEAB tegema, sest arved ju vajavad maksmist. Pere vajab toitmist ja hoolitsemist. Loomulikult on töömaailmas ka kirkaid hetki, mis tekitab hetkeks "võidu" tunde, kuid see vajub kiiresti unustusehõlma ja kõik läheb vana rada pidi edasi. Sest sellest kõigest on veel vähe, teistel on rohkem. Ja pitsitav rahulolematuse tunne sunnib edasi pingutama. Veri ninast väljas tippude poole. Oru Pearu ja Vargamäe Andres veavad kõige ees karmide nägudega rasket töömaailma vankrit ja on valmis olema suurima heameelega kõigile abivajajatele teejuhtideks ning mentoriteks. Ebakindlus, hirm, turvatunde puudumine, usaldamatus elu suhtes, puuduseteadvus istuvad kõik eeskujulikult vankris esireas ja ootavad järgmist tööülesannet, kuhu kinnisilmi sukelduda. Orav rattas vaatab seda kõike empaatiliselt pealt ja unistab vaikselt käbinosimisest väeka männipuu oksal. Sest tal on jõud otsas ja ta on loobumas. Alistumine.

Kuhu edasi? Kas teeksid seda tööd, mida hetkel teed - elu lõpuni? Kui Sul ei oleks enam hirme, siis mida Sa valiksid teha ja kuhu oma energiat suunata? Kui mitte nüüd see muutus teha, siis millal?

Oleme tulnud siia maailma elu nautima ja oma loomingut kogema. Meil kõigil on sündides kaasas eluenergia, mis kuulub ainult meile. See on nagu kütus, mis paneb loomisprotsessid tööle, kogedes kõike seda, millest alguses vaid unistame. Sinna, kuhu ma oma eluenergia suunan, seda ma oma elus ka loon. Samuti on meil kingitusena kaasas unikaalne ja võimas anne. Kas me teadvustame seda endale või mitte, aga see on meiega alati kaasas olnud. Loomulikult tekib kohe küsimus, et milline siis on minu anne või kus ta end peidab? Tuleta endale meelde oma lapsepõlve värvilisi hetki, mil istusid imelisel aasal või kivi peal ning unistasid. Kohe suurelt ja mõnuga unistasid. Lõid oma rännumõtetes uusi maailmu ja seilasid nagu surfar rõõmulainetel. Mis sellest on saanud? Kas on olnud Sinu elus midagi sellist, mida oled väga soovinud kogeda, aga ei ole julgenud? Midagi sellist, mis tekitab suure elevuse, rõõmutunde ja suure soovi seda kogu entusiasmiga teha? Mis siis, kui lubad nüüd annete potentsiaalil lihtsalt avaneda ja sündida siia maailma kergusega? Või vähemalt kaalu sellist võimalust. Mis Sul kaotada oleks?

Kui saame kokku oma tõelise ande ja potentsiaaliga, siis see kütkestab, sütitab tegutsema ja annab kaasa võimsa energialaengu. Nii nagu maratoni läbimine algab esimestest sammudest, on hea alustada rahulikult ja tasakesi. Liigselt nõudmisi ja kriteeriume esitamata. Lihtsalt haaran sellest võimalusest kinni ja usaldan. Olen valmis tooma siia maailma midagi uut. Kui hakkame tegema seda, mis meile päriselt rõõmu valmistab, siis omandab sõna "töö" täiesti uue mõõtme ja tähenduse. Tuleme rohkem üksteise teenimisse, kus iga inimene kasutab oma annet ja potentsiaali energiavahetusena. Küll raha ja küllus voolavad siis juba iseenesest ammendamatutest allikatest meie juurde. Liikumine külluseteadvusse läbi kerguse.

Oled Sa kunagi näinud lindu lendamas hambad ristis kivikott seljas? Miks meie inimestena oleme siis valinud seda kogeda? Meil on alati võimalus seda rasket kivikotti edasi kanda või sellest lihtsalt vabaneda. Ohvrirollis elamine, teiste süüdistamine ja kritiseerimine, minevikus sorkimine ja pidev muretsemine ei loo midagi head. Raskused meie elus kestavad täpselt niikaua kuni lõpuks taipame, et ei pea seda enam valima. See on alati vaba valik, mida soovin kogeda. Millest saaksin enda elus vabaneda, et lubada oma ellu kergus? Aeg sirutada oma tiivad ja tõusta lendu.

Kuidas valida kergust oma ellu?

Eelkõige algab see iseenda valimisest, sest mina olen kõige tähtsam. Kui mina tunnen end hästi ja laetult, siis kiirgan seda ka endast välja. Kui päevas on 24 tundi ja nädalas 7 päeva, siis kui palju võtan iseenda jaoks aega, et liikuda elus kergemasse ja paremasse kohta?

Hakkan tegelema asjadega, mis pakuvad mulle siiralt rõõmu ja teevad õnnelikuks.

Viibin tihti looduses, sest loodus puhastab meid negatiivsetest energiatest ja laeb positiivse väega.

Hoolitsen oma keha eest paremini, söön tervislikku toitu, joon puhast vett, teen mõõduka koormusega trenni, käin saunas lõõgastumas ja massaažis.

Puhkan piisavalt ja luban endal lihtsalt olla, õpin molutamist mitte midagi tehes, unistades.

Õpin uuesti aega peatama ja sügavalt hingama ning endale meelde tuletama, kes ma tegelikult olen.

Loen iga päev midagi kasulikku, mis tõstab minu teadlikkust.

Loon enda ellu rohkem korda, lõpetan kõik pooleliolevad asjad ja kokkulepped ning lasen uuel energial ellu voolata.

Alustan igat uut päeva optimistlikult ja positiivselt ning lõpetan päeva rahuolevana ja tänutundes.

Valin teadlikult oma ellu iga päev kergust ja rõõmu.

Loomulikult võiksin küsida, kust ma selle aja võtan - elu vajab elamist, töö vajab tegemist, pere vajab hoolitsemist, kohustused vajavad toimetamist. Võib-olla oleks siinkohal hea peatuda ja endalt küsida, et miks ma üldse elan? Mis on elu mõte? Mis kasu sellest kõigest on, kui lõpuks olen negatiivne, stressis, depressoonis, ärevuses, vihas ja lõpetan haiglavoodis?

Kergus algab teadlikult iseendale aja võtmisest ja avaneb lõõgastumise ning lõdvestumise kaudu. See on vaba valik end iga päev hästi tunda. Mis tekitab minus kerguse ja hea tunde - see võiks olla iga uue päeva esimene küsimus?

Autor: Raivo Juhanson, Teadliku Elu teejuht