Teadlikkus hingamisest. Hingamisega samastumine

Teadlikkus hingamisest tähendab oma hingamisele tähelepanu pööramist, sisse- ja väljahingamise jälgimist. Selle mõte on hingamise vaatlemine, sellele tähelepanu pööramine. Sa ei pea midagi erilist tegema, kuidagi eriliselt hingama. Lihtsalt vaatle. See on hingamise teadliku jälgimise harjutamine.

Teadlikkus, millest jutt käib, on meditatiivne teadlikkus. Sa ei mõtle, ei anna hinnanguid, ei võrdle, ei analüüsi, ei püüa midagi õigesti teha ega mingile tulemusele jõuda. Hingamisest teadlik olemine pole millegi "tegemine". See on pehme, avatud olemine, kohalolek.

Hingamisest teadlik olemine on meeleharjutus. Ma nimetan seda ka lihtsalt hingamise jälgimiseks. Ma kasutan sageli ühe ja sama asja kohta erinevaid sõnastusi või termineid. See treenib tähelepanu. Sa ei pea tegema muud, kui keskenduma oma hingamisele ja seda jälgima, tunnetama. Hetk hetke järel.

HINGA! HINGAMISE TUNNETAMINE

Pööra oma tähelepanu hingamisele. Keskendu hingamisele. Tunneta oma hingamist. Jälgi seda, kuula seda, tunneta seda. Ole kohal.

Kuidas sa tead, et sa hingad? Millised tunded ja aistingud annavad märku sellest, et sa hingad? Kus sa neid tundeid ja aistinguid oma kehas tunned? Milliseid kohti kehas see puudutab? Mis su kehas liigub, kui sa hingad? Milliseid lihaseid sa kasutad?

Mida teadlikum sa oma hingamisest oled, seda teadlikumaks saad sa muudest asjadest, mis su meeles ja kehas toimuvad: mõtetest ja kujutluspiltidest, tunnetest ja aistingutest, tajudest ja emotsioonidest. Sa võid märgata kehalisi pingeid, energia liikumisi, harjumusi, mustreid, ihasid, reaktsioone ja oma sisedialoogi. Hingamisest teadlik olles on väga oluline, et sa märkad ja jälgid kõiki neid asju ilma hinnangut andmata, ilma vastupanu osutamata või neisse kinni jäämata. Pole lugu, kui su tähelepanu eksleb vahel kõrvale või mõte läheb mujale, lihtsalt pööra oma tähelepanu uuesti hingamisele ja keskendu järgmisele hingetõmbele.

Jälgi hingamise pisiasju, mida sa võib-olla iial enne märganudki pole. Vilumuse kasvades hakkad ennast järjest vabamalt ja rahulikumalt tundma ning mõistad, et sinuga ei juhtu midagi - ainult toimub! Kõik hakkab vabamalt sujuma ja sa hakkad end palju elusamana tundma. Kuni sa lõpuks mõistad, et oled alati ja igavesti vaba, sõltumata sellest, mida tunned või mõtled.

Teadlik hingamine. Hingamise suunamine

Hingamistöö teine alustala on teadlik hingamine. See on aktiivne tegevus. Sa oled hingamisprotsessi aktiivne osaline, mitte lihtsalt vaatleja. Teadlik hingamine tähendab seda, et sa tahtlikult kontrollid, suunad ja reguleerid oma hingamist. Sa annad hingamisele mingi konkreetse tempo või sügavuse või mustri. Sa hingad teadliku kavatsusega. Sa oled loominguline.

Hingamisest teadlik olles toimub hingamine sinu teadliku osaluseta; teadlikult hingates suunad sina hingamist. Üks teadliku hingamise harjutus on näiteks hingata tempoga neli kuni kaheksa hingetõmmet minutis, mida peetakse "terapeutiliseks vahemikuks", kuna selline hingamine avaldab mitmel moel tervendavat mõju.

Alustagem hingamisega keskmiselt kuus korda minutis. See tähendab viie sekundi pikkust sissehingamist ja viie sekundi pikkust väljahingamist.

HINGA! HINGAMISE REGULEERIMINE

Hinga sisse ja loe viieni ning hinga välja, lugedes taas viieni. Ära kiirusta, harju rütmiga, et hingamine toimuks sujuvas rütmis: viis sekundit sisse ja viis sekundit välja. Lihtne, kas pole? Alustuseks lihtsalt keskendu hingamisele, lihtsalt jälgi oma hingamist, seejärel hakka seda tasapisi teadlikult juhtima. Hinga sujuvalt, pidevalt ja rütmiliselt, viis sekundit sisse ja viis sekundit välja: sisse, 2, 3, 4, 5 välja, 2, 3, 4, 5 sisse, 2, 3, 4, 5 välja, 2, 3, 4, 5.

Mõne minuti pärast tunneta, kuidas sa ennast tunned. Kui nii aeglane hingamine on sulle keeruline, loe alguses kahe, kolme või neljani. Või loe kiiremini! Kui see rütm on sulle kerge, siis eksperimenteeri kaheksa, kümne või kaheteistkümneni lugemisega. Või veel aeglasemalt. Tee nii, kuidas iganes sulle sobib, aga ära kiirusta, sunni, pinguta või stressa. Lõdvestu. Ole kannatlik.

Selle siinse harjutuse tegemise võiksid kujundada igapäevaseks harjumuseks. Tee seda esimese asjana hommikul, tee seda lõuna ajal ja taaskord enne uinumist. Tee seda, kui oled pinges või ärritunud või kui su mõtted on laiali. Pea meeles: sisse, 2, 3, 4, 5 välja, 2, 3, 4, 5 sisse, 2, 3, 4, 5 välja, 2, 3, 4, 5.

Harjuta neid hingamistöö põhioskusi. Väga oluline on osata liikuda aktiivse ja passiivse, olemise ja tegemise, hingamise suunamise ja jälgimise vahel. Teisisõnu, harjuta nii hingamisest teadlik olemist kui teadlikku hingamist. Hakka hingamise teadvustamist ja teadlikku hingamist harjutama ka igapäevatoimetuste ajal. Näiteks pööra joostes või kõndides tähelepanu oma hingamisele ja hinga näiteks teadlikult sammude rütmis. Või kui sa kuulad muusikat - märka oma hingamise kvaliteeti, muusika mõju hingamisele või hinga muusika rütmis. Jälgi oma hingamist liiklusummikus istudes või poes järjekorras seistes või harjuta aeglast, kuus korda minutis hingamist. Hinga teadlikult päikeseloojangut imetledes. Kasuta hingamist, et seda elamust endasse ammutada. Hinga teadlikult, kui keegi sind solvab, kiidab või sulle oma probleemidest räägib. Hakka hingamise abil end tasakaalu viima ja keskenduma, õpi end selle abil lõõgastama ja ergutama. Kasuta seda, valmistudes olulisteks hetkedeks, keerulistest olukordadest läbitulemiseks ja stressi tekitavatest situatsioonidest taastumiseks. Harju oma hingamist jälgima ning õpi seda erinevate tegevuste, sündmuste ja suhtlemissituatsioonide eel, ajal ja järel kontrollima.

Teadliku hingamise võti ongi igapäevane praktiseerimine, selle muutmine n-ö elustiiliks. Oluline on märgata muutusi oma meeles ja kehas ning neid kirja panna.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Dan Brule raamatust "Lihtsalt hinga".