Sel päeval peab põllumees kyndma kasvõi yhe vao, kasvõi läbi lume. Eriti mõjus pidi olema enne päikesetõusu kyndmine. Siis edeneb kynnitöö edaspidi hästi. Õige kynnitöö algab muidugi siis, kui ilmad seda lubavad, olgu enne või peale kynnipäeva. Peamiselt lõuna pool on aga hästi tuntud vanasõna, mille kohaselt virgal mehel on kynnipäevaks maa kyntud või ta on ammu kyndmas, laisk aga alles seab atra.

Kyndjat kastetakse põllule minnes, või sealt tulles veega ja talle antakse kõvaks keedetud muna.

Rapla kihelkonnas on kõneldud: Kynnipäeval läks noormees esimest päeva kyndma, siis sai õhtu kasta, visati plauh ja plauh. Kasteti kõiki, kis kevade esimest tööd tegid, olgu kis tahes, siis pidi sui läbi kärmed tööle olema ega tohtind uniseks jääda.

Veega kastmine on põline taig, mida tunnevad samuti meie hõimlased ja teisedki põlisrahvad. Lisaks töö alustajatele kastetakse abiellujaid ja nime panekul ka lapsukest.

Kolga-Jaanis on olnud kynnipäeva toiduks sea seljaliha ja saba:

Kynnipäeval antavat kyndjale seaselga, s.o. seaseljaliha syya, siis ei jäevat kyndjal selg haigeks kyndes. Ka seasaba olevat siis pysti laua peal liha sees kausis. Siis pidada nii pikad viljapead kasuma, kui seasaba laua peäl on.

Põllumeeste kõrvalo võiks kynnipäeva tähtsaks pidada ka kõik aiapidajad. Et kevad-suvised aiatööd oleksid jõudsad, võib sel päeval kõik tööriistad läbi katsuda:

Kynnipäeval pidi kõik põllutööriistad läbi liigutama ja kui ei kyntud, siis välja viima, sest siis pidi töö jõudus olema. (Äksi)

Kynnipäev on olnud yks kevadiste kylvinädalate lugemise peamisi algustähtpäevi, mis arvatavasti hiljem on kandunud karjalaskepäevale (23.04). Kylvinädalaid on loetud mitmeti, kuid 10 kylvinädalat jääb kynnipäevast leedopäevani (24.06) ja 14 nädalat jaakapäevani (25.07).

Kynnipäeva on seostatud sõela tähtkujuga. Vanasõna ytleb: Kui sõgel akko, siis härg vakko (Karula). Sõela sygisese liikumise järgi on ennustatud kevadise kynniaja algust, näiteks: Lääb märdin Sõgel akku, lääb kynnipäeval härg vakku (Tarvastu).

Teiselpool aastaringi seisab kynnipäeva vastas kolletamispäev (14.10), mis alustab talvist poolaastat. Koos taliharjapäeva (14.01) ja karusepäevaga (13.07) jagavad need muistsed tähtpäevad aasta veeranditeks.

Nõnda siis alustame kynnipäeval töise suvepoolaastaga. Kynnipäeva võiksid peale põllumeeste tähtsaks pidada aiamaapidajad ja yldse kõik, kellel tegemist suvise hooajalise tööga.

Oleks tore, kui ka kastmise või valamise taig tuleks taas kombeks. Ykskõik kas inimene läheb põllule, või alustab mõnd muud olulist etetvõtmist, kastmisest saadavat tervist ja virkust on vaja kõigil.

Allikas: Maavald.ee