Tänasel päeval kulutavad naised üle maailma miljoneid igasugustele tselluliidivastastele hooldustele, kreemidele jne.

Mida see tselluliit (ehk maakeeli apelsinikoorenahk) endast üldse kujutab? Tegelikult pole see midagi muud kui naise sidekoe omapära ja viis, kuidas naine rasva talletab. Nimelt ei asu naistel sidekoe kiud mitte risti-rästi nagu meestel, vaid vertikaalsete sammastena, võimaldades paisunud rasvarakkudel sidekoe kiudude vahelt ebakorrapäraselt väljapoole punduda. Rasva ladestumist ja jääkainete kogu - nemist nahaalusesse sidekoesse mõjutab aga naise hormonaalsüsteem, eelkõige östrogeen.

Tselluliidis pole midagi haiguslikku, samuti võid end lohutada teadmisega, et enamikul naistel (uuringute järgi 90 protsendil) on tselluliit. Minul ka. Olen seda märganud isegi piitspeenikestel modellidel (sina seda muidugi ei näe, sest fotodel parandatakse see "iluviga" mõne hiireklõpsuga ära). Seega pole mingit põhjust selle pärast piinlikkust tunda.

Ma valetaksin, kui ütleksin, et olen oma mühklikke kintse alati aktsepteerinud. Kaugel sellest. Ma ei taha teadagi, mitu tundi oma väärtuslikust elust olen ma end peegli ees edasi-tagasi keerutanud, end igasuguste kreemide ja geelidega mudinud ning taas peeglist kontrollinud - tegin nüüd tsellule ära või ei? Nüüd tean, et parim viis oma keha vormis hoida on elada võimalikult stressivaba elu, kus piisaval liikumisel ja toitaineterikkal naturaalsel toidul on kindel koht. Ka regulaarne massaaž on kehale superluks, sest see elavdab lümfi- ja vereringet - tselluliidi puhul on mõlemad halvenenud. Lümfisüsteem on justkui keha kanalisatsioon, mis uhab välja toksiine, peetunud vedelikku, haigusetekitajaid jm ebavajalikku. Massaaži võid lasta teha salongis, kuid abi on ka enesemassaažist.

Mulle meeldib end masseerida naha mikrovereringet elavdava õliga, mille olen ise kokku seganud. Liigutused on lihtsad: alustan jalataldadest ja liigun ringjate liigutustega üha ülespoole ehk südame suunas. Vaid üksikute piirkondade masseerimisel on heaks abiliseks spetsiaalne kummist kupp, mis tekitab kehapinnale vaakumi, tõmmates endasse hulgaliselt pehmeid kudesid. Enne kupuga töötlemist kanna samuti nahale ohtralt õli. Teha võib nii sirgeid kui ka ringjaid liigutusi, kuid oluline on taas alt üles ehk südame suunas liikumine.

Ka naha kuivharjamine on läbi ja lõhki äraproovitud ilunipp, mis lööb vere- ja lümfiringe käima, aitab eemaldada kuhjunud toksiine, puistab nahalt surnud rakud ning lisaks muudab olemise hetkega reipamaks. Kuivharjamiseks pole vaja muud kui pehmete naturaalkarvakestega harjakest ja mõningaid hommikusi lisaminuteid. Harjamist tuleb teha kuivale nahale, näiteks enne duši alla minekut ning juba tuttava skeemi järgi - ühesuunaliste tõmmetega varbaotstest ülespoole, südame suunas.

Vereringe ja lümfisüsteemi käimalöömiseks peaksid ka aktiivselt liikuma. See ei pruugi sugugi tähendada spordisaalis rassimist, piisab näiteks sellestki, kui lifti asemel mööda treppe jooksed või bussi asemel oma käigud kiirkõnnil ette võtad. Väga head on ka rattasõit, tantsimine, ujumine, batuudil hüppamine.

Ja veel - väldi pigistavaid rõivaid, kuna need halvendavad keha lümfi- ja vereringet ning seega ka jääkainetest vabanemist. Siia alla käivad nii liibuvad teksad kui ka pigistava äärega sokid, sukad ja aluspüksid. Tean, tean - suht võimatu ülesanne, ka ma ise armastan kitsaid teksaseid!

Tee ise! Mikrovereringet elavdav nahaõli

● 60 ml külmpressitud õli (nt mandli v jojoobi)

● 7 tilka greibi eeterlikku õli

● 5 tilka kadaka eeterlikku õli

● 3 tilka rosmariini eeterlikku õli

Kalla koostisained klaaspudelisse ning loksuta hoolikalt. Kadakas aitab vähendada vedelikupeetust, greip aitab eemaldada toksiine, rosmariin elavdab vereringet. Kui kasutad õli suvel, jäta greibiõli lisamata, sest tsitruseõlid ja päike ei sobi kokku!

Allikas: Agnes Kajander "Tüdruk, sina oled ilus", kirjastus Pilgrim