Peavaluga on kimpus väidetavalt iga viies inimene maailmas. Dr Toomsoo tõdeb, et kui osataks vastata küsimusele, miks meie pead ikkagi valutavad, siis oleks peavalud tõenäoliselt ka välja ravitud. "On teada veel üks päris hirmus statistiline number - naiste reproduktiiveas ehk 15-49aastastel põhjustab migreen kõige enam puuet," viitab ta 2017. aasta uuringu andmetele.

Kui riigiti suuri erinevusi pole, siis sooti esineb naistel migreeni kaks korda rohkem kui meestel, vastavalt 18 ja 9 protsenti. Lisaks ka muud peavalud, näiteks pingepeavalu. Eesti suuremates haiglates on tööle asunud peavaluspetsialistid ning peavalu õed, mis näitab, et tegemist on üha suureneva probleemiga. Dr Toomsoo tõdeb, et perearstidel ei pruugi olla migreeni osas sedavõrd põhjalikke teadmisi, et osata patsiente nõustada lisaks ravimite välja kirjutamisele ning sageli võib neuroloogidele tunduda, et toitumisest rääkimine ei näita neid heas valguses. "Minu raamat ongi ajendatud sellest, et harida patsiente ja avardada ka arstide silmaringi," ütleb dr Toomsoo ausalt.

Mis on migreeni ja tavalise peavalu erinevus?

"Esimene väga tähtis tunnus on tugevus. Migreen on väga tugev peavalu. Arstidena püüame inimestelt välja uuridapeavalu tugevust 10 palli skaalal ja kui patsient ütleb valu tugevuseks 6 või enam, siis on tegemist tugeva valuga, misiseloomulik just migreenile," tutvustab dr Toomsoo.

Migreenil on ka teisi tunnuseid - see algab üldiselt ühest peapoolest, väga tihti kuklast või kulmu piirkonnast. Umbeskümnel protsendil võib esineda ka oksendamist, sagedamini esineb valgustundlikkust ja pimeduse soovi ning vajadust maailma eest justkui peitu minna. "Kui pingepeavaluga saab inimene oma asjad ikkagi tehtud, siis migreeniatakkpõhjustab puuet ehk muudab inimese igapäevaste tegevuste suhtes teovõimetuks," ütleb dr Toomsoo Alkeemia podcasti teises saates.

Tableti asemel vaata üle toidulaud ja joogivee kogus

Uuendusena toob dr Toomsoo välja toitumise ja migreeniatakkide seose. Loomulikult tuleb tugeva valu korral võtta peavalutablett või spetsiifilist migreeniravimit, kuid palju leevendust võib tuua ka toidulaua ja joogivee koguse üle vaatamine, sest paljud populaarsed (ja tervislikud!) toiduained ning vähene vee tarbimine võivad olla väga konkreetsed migreenihoogude tekitajad.

"Mul oli hiljuti patsient, kes oli suur piimajooja, aga sõi pea iganädalaselt ka peavalurohte. Tegime temaga katse ja jätsime piima menüüst välja. Esimesel kolmel nädalal ei muutunud midagi, kuid alates viiendast nädalast peavalud lakkasid," jutustab neuroloog.

Ta rõhutab, et kuigi ka raamatus on välja toodud toiduainete grupid, mida võib endale lubada ja mida peaks piirama, siis piiramine ei tähenda elu lõpuni vältimist. "Esmalt jätta teatud asjad välja 6-8 nädalaks, et oleks seos migreeniga selge. Hiljem võib neid aineid väikses koguses ikkagi edasi tarbida," ütleb ta ja lisab, et tema piimaarmastajast patsient hakkas uuesti piima jooma, aga oluliselt väiksemas koguses, sest ei soovi enam migreeni kogeda.

Migreenist vabaks õige toiduga

Dr Toomsoo räägib, et raamatut kirjutades töötas ta läbi sadu lehekülgi teadusuuringuid ja -artikleid ning analüüsis oma 20-aastast kogemust patsientidega. Välja tuli nii mõndagi huvitavat ja üllatavat tema endagi jaoks - näiteks et tomat on üks levinumaid provokaatoreid - ning samas ka konkreetne seos - üle poole tema patsientidest said migreenile tuntavatleevendust ja ravi, kui olid teinud muutusi oma toidulaual.

Selleks, et raamat oleks lugejatele veelgi kasulikum ja praktilisem, on sinna lisatud ka aastaaegadele vastavaid ja keelatud-lubatud toiduaineid arvestavaid retsepte, mida inimesed saavad kodus kasutusele võtta.

Lisaks jagab dr Toomsoo Alkeemia podcasti saates mitmeid konkreetseid nõuandeid, mida argipäeva sisse tuua, et oma migreenihooge vähendada ja leevendada. "Kogu loo võti võib peituda väikeses, inimese jaoks "tavalises" asjas. See "tavaline" võib olla väga konkreetne ja tugev peavalude provokaator!" ütleb tippneuroloog dr Toomas Toomsoo.

Kuula Alkeemia Podcasti siit: