Töökeelud

Ussiliikumise päeval ei tohtinud vanade uskumuste järgi külvata, pesu pesta ega pead kammida.

Loodus

Teati rääkida, et karu keerab end tänasest käpuli, putukatel ja ussidel tuleb jälle elu sisse ja siga hakkab end ise toitma.

Mida mujal tehakse

Põhja-Lätis ja liivlastel on see olnud populaarne päev. Peletatakse eemale putukaid, usse, hunte ja karusid. Liiguvad ringi käädrisandid, kes kontrollivad laste lugemisoskust. Neil on kaasas suured käärid, millega nad ähvardavad laiskadel lastel ja kehvadel lugejatel kõhu lõhki lõigata ja soolikad välja võtta või hoopis keele ära lõigata ja tagumiku külge õmmelda. See oli ka eestlastel 19. sajandil tuntud lastehirmutamisviis. Meil pidi aga rätsepa asemel kiriku- või kooliõpetaja olema see, kes hirmsasti karistab ja keele tagumikule õmbleb.

Püha Gertrud

Nivelle'i püha Gertrud (626-659), neitsi, benediktiini kloostri abtiss. Sai esmalt tuntuks palverändurite abistamisega, sh abistas rahaga kaht iiri munka, et need saaksid ehitada Nivelle'i kloostri. Ehitas oma päranduse eest elu jooksul arvukalt kirikuid, kloostreid ja hospitale. Ta on mitmete Madalmaade linnade, samuti reisijate patroon, võitleb hiirte ja rottide vastu ning soosib kasse. Võitleb palavikuga.

Tuntud legendi kohaselt saatis ta kord meremehi pikale reisile, lubades, et neile ei sünni teel midagi kurja. Ookeanil ründas laeva äkitselt suur merekoletis, kes kadus, kui hädalised hüüdsid püha Gertrudi appi. Selle sündmuse mälestuseks oli keskajal levinud tava enne teele asumist nn "Sinte Geerts Minnet" või "Gertrudenmintet" juua.

Allikas: Folklore.ee