Nii nagu tervet meie keha, nii mõjutavad geenid ka meie kohvieelistusi. Kofeiin stimuleerib meid mitmete meid aktiivseks tegevate ainete kaasabil. Üks neid aineid on adenosiin. Kui meil on adenosiini palju, oleme energilisemad. Ärkvelolekuajal on adenosiini palju ning kui adenosiini koguneb päeva lõpuks piisavalt - ja nii see füsioloogiliselt ka on -, siis on ajus olevad adenosiiniretseptorid seotud ja meie aju saab aru, et aitab küll, nüüd on aeg magada. Kofeiin aga ajab selle süsteemi sassi, sest ka kofeiinil on võime adenosiiniretseptoreid ajus siduda, mille tulemusel ei saa aju unesõnumit kätte. Seega tavapärastes füsioloogilistes tingimustes adenosiiniretseptorite sidumine soodustab uinumist, kofeiini liigse tarbimise korral on samuti adenosiiniretseptorid seotud, kuid und ei tule, sest kofeiin ei lase unel tekkida.

Läbi vere-aju barjääri pääseb kofeiin küll ajju, kuid koheselt sinna jõudmise järel blokeeritakse kofeiini toime, sidudes selle spetsiifiliste retseptoritega, mida nimetatakse α1- ja α2-adenoretseptoriteks. See tähendab, et pärast ühe tassi kohvi joomist ringleb ajus kofeiini üpris madalas kontsentratsioonis. Seepärast võib paljudel juhtudel tekkida unisus, mida suuremas koguses kohvi juuakse, teisalt aga on just nende retseptorite fenomenist tingituna paljudel inimestel soov hommikut alustada kohvi või teega, sest aju nõuab. Mõned autorid nimetavad seda ka klassikaliseks kofeiinisõltuvuseks, kuigi enamus teadlasi seda väidet ei poolda.

Kui kofeiinikogused aga suurenevad, tekib kehas paanika ja hakatakse enam tootma adrenaliini - süda hakkab kiiremini lööma, paraneb keskendumisvõime, mälufunktsioonid ja vabastatakse suhkruvarud meie kehas. Mõni meist on oma kohvisõltuvuse üle uhke, teised aga ei saa kofeiini sisaldavaid jooke palju juua - selle üle otsustab pärilikkuseaine ehk DNA. Viimasega on seotud ka erinevate kohvijookide eripärad, ühed ei suuda mõru ega kibedat kohvi juua, teistel pole vahet. Samuti pole teatud geneetiliste iseärasuste tõttu mõne inimese puhul mingi probleem, et ta sõna otseses mõttes kaanib kohvi - temaga ei juhtu mitte midagi. Seda reguleerib üks geen, mille nimi on CYP1A2, mis kodeerib meie maksa üht ensüümi ning selle ensüümi abil toimub ka kofeiini omastamine, nii et keskmiselt hakkab kofeiin toimima 30 minuti möödumisel peale kofeiini sisaldavate jookide tarbimist ja toime võib olla kuni kuus tundi.

Kuid on ka inimesi, kellel on sellesama geeni variandid, mille toimel kofeiini toime kestab oluliselt kauem ja kofeiin on kehas kauem aktiivne. Seepärast on nendel inimestel, kellel kofeiini lammutamine kehas on aeglasem, ka suurem risk kõrgvererõhu tekkeks ja ka erinevate südame rütmihäirete esinemiseks. Ka see, et paljud suitsetajad joovad kohvi, on seletatav sellesama CYP1A2 geeniga, sest nikotiin aktiveerib seda geeni ja see kiirendab kofeiini omastamist. Seega saavad suitsetajad kofeiinist väiksema laksu, mis sunnib neid järgmise kohvitassi järele oluliselt kiiremini.

Milline on tervislik päevane kofeiinikogus?

Nagu juba mainisin, on väiksemad kofeiiniannused kasulikumad (50-200 mg), parandades mälu tähelepanuvõimet, suurendades energiahulka ja mõjutades üldist head enesetunnet. Samas suured annused (400-800 mg) avaldavad negatiivset mõju, põhjustades ärevus, närvilisust, unetust, südamekloppimist, värisemist. Nii ongi kokku lepitud, et päevane soovitav annus on 4-5 tassi kohvi või teed, mis teeb keskmiselt 300-400 mg kofeiini. Samas rasedad naised ei peaks kofeiini tarvitama üle 200-300 mg päevas. Viimane soovitus sportlastele Euroopa Toiduametilt on, et üksikannus on ohutu, kui see ei ületa 200 mg kofeiini ning pärast selle tarvitamist jääb enne tugeva füüsilise treeningu alustamist vähemalt 2 tundi.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud dr Toomas Toomsoo äsja ilmunud raamatust "Migreenist vabaks õige toiduga".

Raamatus "Migreenist vabaks õige toiduga" pakuvad tippneuroloog ja kokk välja innovaatilise lähenemise probleemile, kuidas krooniliste peavalude ja migreenihoogudega inimesed saaksid ennast aidata. Peavalude all kannatab Eestis iga viies inimene.

Dr Toomas Toomsoo paarikümneaastane kogemus peavaludega kimpus olnud patsientide erinevatest küsimustest ja lahendustest on saanud kaante vahele. Kuidas peavalud tekivad ning mida peavalude puhul jälgida, sellest pikaaegse kogemusega neuroloog räägibki. Lisaks on restorani Tigu perenaine Kristel Randrüüt koostanud dr Toomsoo näpunäidete põhjal retseptid ja toitumisjuhised, mida peavalude all kannatavad inimesed saavad oma menüüd tehes järgida.

DR Toomas Toomasoo: "On inimesi, kellel mõningate toiduainete kui migreeni riskifaktorite eemaldamine igapäevasest menüüst vähendab peavaludega päevi, kuid on ka inimesi, kellel pole vahet, mida ta sööb või joob. Raamatus tutvustame kaasaegseid seisukohti peavalude ja toitumise vahelistest seostest. Peamine tähelepanu on suunatud migreenile. Pakume lahendusi nii toiduainete valiku kui toiduvalmistamise ja retseptide näol. Raamat on kirjutatud inimestele, kes kannatavad migreenide käes, kuid samahästi ka pereliikmetele, kes näevad, kuidas migreen nende lähedastele laastavalt mõjub."

Kristel Randrüüt on restorani Tigu perenaine ja toiduarmastaja, kes jagab oma elu Portugali, Saksamaa ja Eesti vahel.