Vahest Sa teed seda, sest oled harjunud ja ei märkagi. Näiteks sageli me ei suuda vabaneda harjumusest olla kõikide jaoks hea inimene, kuid sisemiselt me seda ei soovi ja sellises suhtlemises pigem kaotame oma energiat. Siin tuleb mõista, et Sa oled välja kasvanud klatšist, süüdistustest, kaebustest elu üle, pretensioonidest ja muust. Selleks, et kinnituda uuel tasemel ja mitte osaleda inimeste provokatsioonides, vajad Sa aega selleks, et mitte suhelda inimestega, kes on madalates energiates. See on vältimatu etapp, mida Sa pead läbima teel iseenda poole. Pole hirmutav jääda üksinda, sest pärast kui Sa oled kindel enda positsioonis ja oled hingeliselt kellegagi seotud, siis elu viib teid taas justkui juhuslikult kokku. Sa avastad, et ühtäkki on kergem suhelda, Sa ei pea valima, millest tohib rääkida ja millest mitte. Sina ise, olles uutes energiates, oled tugevam ning Sa ei pea teesklema ja vanu rolle mängima. Seega Sa võid alati rahulikult öelda: "Ma ei soovi seda arutada või sellest rääkida".

Peamine on see, et sa suhtled, kuid samas ei oota midagi. Sa ei pea kellelegi midagi tõestama. Kui Sa üritad teist inimest mõjutada, siis sellest tekivad solvumised. Tihti olles suhtes, naised on ohvrid ja elavad selles rollis aastaid. Miks naised elavad selles seisundis? Põhjuseks on armastuse puudumine enda vastu ja ka ohvrirolli varjatud kasu. Naine ohverdab ennast, kannatab olles suhtes vägivaldse mehega ja sellistes suhetes tihti on olemas oma boonused. See, mida naised, olles sellises suhtes nimetavad kannatlikkuseks ja ohverdamiseks on tegelikult egoism. Selle aluses pole kaastunne inimese suhtes, vaid hirm midagi kaotada.

Hirm jääda mehest ilma, hirm jääda toetuseta ja ilma tähelepanuta. Kõik need hirmud eksisteerivad siis, kui me ise endale pole vajalikud. Minevikus tihti inimesed olid paaris vaid selleks, et nii oli kergem elada ja see sageli ei sõltunud kahe inimese vabast valikust. See on meie sees nii sügavalt juurdunud, et veel ka praegu sulgeme ennast oma suhte vanglasse. Kuid praegu on aeg sellega tegeleda ning õppida aktsepteerima ja ennast väärtustama. See kannatuste roll on vaid kogemus, millest me praegu väljume ja rmida me ohkem ei vaja.

Me ei soovi rohkem kannatada ja me mõistame, et oleme täitnud enda missiooni ja oleme valmis edasi liikuma. Miks inimesed ei taha õppida ennast tundma ja väärtustama just praegu, kui selleks on avanenud võimalused? Paljud meist ei taha näha tõde enda kohta. Pigem me kanname maske kui näeme ennast tõelisena. Kui teadvuses toimub jaotamine "tema on hea ja tema on halb", siis me ei saa ennast aktsepteerida ühtlasena, me ei võta ennast vastu sellisena nagu me oleme.

Praegu on igal inimesel võimalus elada oma elu nii, kuidas inimene tahab. Sa võid kuulata oma lähedase inimese ebameeldivaid sõnu siis kui mõistad, et see on talle vajalik, ta vajab rääkimist ja see on Sinu enda aus valik. Sa ise tead, milleks Sa seda endale valid. Teistes situatsioonides Sa valid enda heaolu ja mugavuse selleks, et mitte suhelda inimesega, kellega sa ei taha ja ka see on Sinu enda valik. Peamine on olla aus enda suhtes, kuula ennast ja teha oma samme teadlikult. Kui sa ennast tunned halvasti, siis ära valeta endale. Parem peatu ja küsi, milles ma kohe praegu antud hetkel valetan endale? Kui Sa puutud kokku situatsiooniga, mis vajab Sinult ausust ja kui Sa tegutsed oma südamest ja aususest enda ja teiste suhtes, saad Sa olla see, kes Sa tegelikult oled. Nii kogud Sa hinge valgust ja oled ühel lainel uue eluga.