Mis on ja mis ei ole andeksandmine?

Andeksandmine eeldab, et korda on saadetud midagi halba. Kerge ärritumine ei nõua üldiselt andeksandmist, vaid pigem läbirääkimist. Ent kui üks pool räägib teisega vihaselt, siis nõuab suhte taastamine andekspalumist ja andeksandmist. Solvangud võivad olla väikesed või suured, kuid protsess on alati sama. Kui sa oma kaaslast solvad, tekib teie vahele emotsionaalne barjäär, mis aja kulgedes kunagi iseenesest ei kao. Tõkkeid saab eemaldada ainult siiralt andeks paludes ja siiralt andeks andes.

Andeksandmine pole mitte tunne, vaid otsus. See on otsus olla suuremeelne, selle asemel et nõuda õigust. Andeksandmine eemaldab barjääri ja annab suhtele võimaluse areneda. Vahest õnnestub mul andeksandmist paremini lahti seletada, kui toon esile neli asja, mida andeksandmine endaga kaasa ei too.

Olen kuulnud inimesi ütlemas: "Seni, kuni sa pole unustanud, ei ole sa ka andestanud." See lause ei vasta tõele. Inimese aju salvestab iga kogemuse, nii hea kui ka halva, meeldiva ja ebameeldiva. Psühholoogid selgitavad, et inimese teadvusel on piltlikult öeldes kaks sahtlit, millest ühte nimetatakse teadvuseks ja teist alateadvuseks. Teadlik meel koosneb nendest asjadest, millest oled teadlik käesoleval hetkel. Näiteks olen hetkel täiesti teadlik sellest, et ma istun toolil. Vajadusel võin kirjeldada lugejale neid kujutisi ja helisid, mis minu ümber on. Kõik varasemad kogemused pesitsevad aga alateadvuses, kus nende jaoks on n-ö mentaalsed failid. Mõned andmed liiguvad vabalt alateadvusest teadvusesse. Igal ajahetkel saame valida, milliseid teadlikustamata andmeid teadlikustada. Näiteks küsitakse minult, mida ma hommikueineks sõin. Ma pääsen teadvustamata andemetele ligi ja vastan, et sõin maisihelbeid mustikatega. Enne seda küsimust ei mõelnud ma teadlikult hommikusöögist, aga soovi korral saan selle info välja otsida.

Kuid mõned kogemused on maetud sügavale alateadvusse ning nende leidmine võib isegi pingutuse korral olla raske. Samas võivad mälestused alateadvusest teadvusesse hüpata, ilma et seda oleks kuidagi soovitud. Sageli puudutab see valusaid mälestusi. Isegi pärast seda, kui oled otsustanud andeks anda ja tõkked eemaldada, võib valus mälestus taas teadvusesse tõusta ning mälestusega koos tunned valu ja vahest ka viha.

Mälupildid ei tähenda, et sa poleks andeks andnud. Need viitavad vaid seigale, et oled lihtsalt inimene ja mäletad valusaid kogemusi.

Teiseks, andeksandmine ei tee olematuks eksimuse kõiki tagajärgi. Näiteks ema säästab raha operatsiooni jaoks. Tema poeg aga varastab raha ja raiskab meelemürkidele. Kui poeg siiralt andeks palub, võib ema talle andeks anda, kuid raha on endiselt raisatud. Näiteks jätab mees maha oma naise ja lapsed. Kakskümmend aastat hiljem tuleb ta tagasi ja palub andeks. Naine ja lapsed võivad talle andeks anda, kuid see ei taasta kahtekümmet kaotatud aastat. Või näiteks tarvitab mees vihastades oma naise kallal vägivalda ja murrab naise lõualuu. Mees võib siiralt andeks paluda ja naine võib talle andeks anda, kuid lõualuud see terveks ei tee. Igasugusel käitumisel on tagajärjed. Heal käitumisel on positiivsed tagajärjed. Halval käitumisel on negatiivsed tagajärjed. Andeksandmine ei kustuta halva käitumise kõiki tagajärgi.

Kolmandaks, andeksandmine ei taasta usaldust. Mees pettis oma naist. Ta küll lõpetas kõrvalsuhte ja jättis armukese maha ning palus oma naiselt andeks, aga naine rääkis mu vastuvõtul järgmist: "Mulle tundub, et olen talle andeks andnud, ent ma ei usalda teda enam. See paneb mind mõtlema, kas ma ikka olen talle tegelikult andestanud."

Tegelikult nii ongi - andeksandmine ei taasta automaatselt usaldust. Usaldus on n-ö kõhutundel põhinev kindlustunne, et teine inimene on aus. Partneri truudusetus hävitab suhtes usalduse. Kui sa ei ole mulle pühendunud, siis ma kaotan sinu vastu usalduse. Mul ei ole enam kindlustunnet, et sa kohtled mind edaspidi õiglaselt ja ausalt. Aga kuidas siis usaldust uuesti üles ehitada? Kui sa muudad oma käitumist ja oled usaldusväärne. Kui ma teatud aja jooksul näen, et sa teed seda, mida lubad, oled avameelne ja räägid avameelselt kõigist oma tegemistest, hakkan ma sind taas usaldama.

Kui minu vastuvõtule tuleb paar, kus üks osapool on truudust murdnud, ja nüüd otsitakse võimalust abielu uuesti üles ehitada, siis soovitan kõigepealt siiralt andeks paluda ja siiralt andestada ning pärast seda soovitan, et abielurikkuja võimaldaks petetud abikaasale ligipääsu oma elu igasse sfääri. See tähendab, et petetu võib vabalt kontrollida oma kaasa märkmikku, arvutit, telefoni ja otsida kõikvõimalikku muud infot tema kohta. Sellega ütleb abielurikkuja: "Mul ei ole mitte midagi varjata; olen oma käitumist tõesti muutnud ja tahan taas olla sinu usaldust väärt." Usaldust saab taastada avatud hoiaku ja järjepideva aususega. Andeksandmine ei taasta automaatselt usaldust, küll aga avab ukse võimalusele, et usaldus taastub.

Neljandaks, andeksandmine ei päädi alati leppimisega. Sõna "leppimine" tähendab harmoonia taastumist. Leppimine eeldab, et töötatakse läbi erimeelsused, leitakse uusi tegutsemise viise, lahendatakse minevikust pärit vastuolud ja õpitakse tegutsema ühtse tandemina. Kui kaua kulub leppimiseks aega? Sõltub suuresti sellest, kui kaua te pole enam kooskõlas olnud. On neid, kel kulub leppimiseks mõni tund; teistel kulub paar kuud. Aga osadel on vaja pöörduda professionaalse nõustaja poole, sest neil pole oskusi oma suhte uuesti üles ehitamiseks. Minu sõnum on: andeksandmine ei too automaatselt suhtesse harmooniat, kuid avab ukse võimalusele leppida.

Alustasin seda peatükki öeldes, et andeksandmine on ainuke hea vastus andekspalumisele. Kui otsustame mitte andestada, jäävad tõkked püsima ja suhtes toimub võõrandumine. Suhet ei tervenda pelgalt aeg. Suhte paranemiseks on vaja otsustada andeks anda. Ja andestamine avab ukse arenguvõimalusele.

Küsin selle peatüki lõpetuseks hoopis teise küsimuse: mis saab siis, kui sulle haiget teinud inimene ei palu andeks? Kõige positiivsem ja sõbralikum lähenemine oleks see, et sead oma kaasa tehtud eksimusega silmitsi ja loodad, et ta palub andeks ning sinul on võimalik andestada. Kui sinu esimene katse luhtub, soovitan veel teist ja kolmandat korda üritada. Andekspalumise sõnum on: "See suhe on minu jaoks väärtuslik ja ma tahan probleemiga tegeleda." Andekspalumisest keeldumine ütleb: "See suhe ei ole minu jaoks väärtuslik ja mul pole midagi selle vastu, et me teineteisest võõrdume."

Andekspalumist ei saa sundida, aga me võime ulatada lepituskäe ja väljendada oma valmisolekut andestada. Kui siiski lõpuks selgub, et teine pool ei taha suhet taastada, tuleb nii tema kui ka oma valu ja viha anda elu kätesse. Ära lase oma elu hävitada sellel, et teine inimene ei taha probleemiga tegeleda. Hea ja terve suhte ehitamiseks on vaja kahte inimest. Kui oleksin seda, millest siin peatükis juttu oli, teadnud enne abiellumist, oleksin olnud hoopis parem andestaja. Oleksin oma emotsioonidest paremini aru saanud ja neid tervislikumal viisil läbi töötanud. Ma oleksin mõistnud, et andeksandmine ei pühi ära kogu valu ega taasta automaatselt õrnu tundeid. Ent andeksandmine on esimene samm valu läbitöötamiseks ja armastuse taastamiseks.

Ei ole ühtegi tervet abielu, kus puuduks siiras andekspalumine ja tõeline andeksandmine. Kui sa õpid andeks paluma ja andestama, siis on sul eduka abielu kaks peamist alustala kindlalt paigas.

Autor: Gary D. Chapman