Jõulud 21.-25.12.

Jõulud on omad ja põlised aastavahetuspühad. Võrumaal on veel hiljaaegu kutsutud jõulukuu 25. päeva vastse ajastaja päevaks (uue aasta päevaks).

Jõulude hakul - 21.12. - saabub aasta lühim päev. Järgnevad päevad kriipsupealt ühepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.12. tähistatakse suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu ja algab uus aastaring.

Esivanemad teadsid, et elu saab alguse seemnest või munast. Aastalgi on seeme - jõulupühad. Kõik see, mis sa uue aja hakul teed või tegemata jätad, mõjutab eelolevat omal moel. Esivanemate tarkuste meenutamine ja järgimine pühade ajal toob elumõnu, tervist ja edenemist.

Jõuludel püütakse olla kodus puhates ja lähedastega aega viites. Sel ajal on kodus käimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse ööseks toit ja söök lauale ja tuli põlema. Kui leib, liha ja õlu on kogu pühade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.

Jõulud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja väravate kohale tõmmatakse kriidi, pliiatsi või noaga kaitsemärgid: kaldrist, ühe joonega viisnurk või ratasrist.

Koju hea väe loomiseks meisterdatakse ja riputatakse üles kõikvõimalikke ohutisi - kroone, krässe, hälle ja jõulutähti. Õhtul tehakse Tahma-Toomas ja viiakse salaja naabrite ukse taha.

Uue aasta öösel süüakse seitse või üheksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Uue aasta saabudes tuuakse tuppa värsket vett ja pestakse nägu. See toob tervist ja jõudu.

Uue aasta päeval, 25.12. käivad mehed ja poisid külas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nüüd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane külas käia nii meestel kui naistel.

Jõuluaeg kestab jõuluemapäevani (17.01.). Mõnes kandis isegi pudrupäevani (02.02.).

Rahvatarkust jõulukuust

On talve- ja jõulukuul mets härmes, siis tuleb korralik suvi ja vilja-aasta. Tallinn

Kui jõulukuul tuiskab, on järgmnisel suvel hea marja- ja puuviljasaak. Kodavere

Pühis käändas pääval valgõ puul pääle, siis paranõsõ ilma kah. Selle üldäs: pääväkänäk. Tulõ ai inne õigõt talvõ kui päivakäänäk mööda läheb. Rõuge

Toomapäev andnud kõige suuremat hirmu: siis sel ööl, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Sellepärast pidanud kõik öö hurtsik peergudega valgustatud olema. Tarvastu

Taivas õhkab punasest jõulu paiku, siis tuleb külmä, enne püeripäivä tähendab sooja. Lüganuse

Vanad inimesed ütlesid: "Kust tuul kolmandal päeval pääle pööripäeva puhub, sinna jääb ta terveks talveks." Nüüd on see kolmas päev jõulu esimesel pühal, millal nüüdki tuule suuna märgitakse. Karja.

Autor: Ahto Kaasik

Vaata lisa: Maavald.ee


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid