Empaatia - mida empaatilisemalt sa teistega suhtled ja mida rohkem võimaldad endal täielikult jagada teiste tundeid või olla teistega emotsionaalselt ühel lainel, seda väiksem on tõenäosus, et näitad nende inimeste vastu üles vaenulikkust. (Kui lastele juba noorest peast õpetada, et nad "kujutaksid ette, kuidas nad end siis tunneksid, kui keegi teine nendega nii käituks või kui nendega midagi sellist juhtuks", võib see aidata luua tervislikku empaatiat.)

Kaastunne - kellelegi kaasa tundmine ei tähenda, et peaksid teisi igasugusest vastutusest vabastama, ega ka seda, nagu sa ei tohiks nende tehtu üle pahameelt väljendada, aga sa ei lükka neid sealjuures oma südamest välja. Viha ja kaastunne võivad koos eksisteerida, aga vaenulikkus ja kaastunne mitte.

Haavatavus - kui oled haavatav (läbinähtav ja kaitsetu), siis avad endseega teistele ning teed ruumi empaatiale ja kaastundele, tugevalt vähendades vaenulikkuse avaldumise tõenäosust.Oma häbi, hirmu ja vihaga lähedaseks saamine - mida paremini sa neid emotsioone tundma õpid (need kõik on vaenulikkuse tekke koostisosad), seda oskuslikumalt oskad nendega toime tulla, kui need emotsioonid esile kerkima peaksid. Näiteks ei lase sa oma häbil muutuda vaenulikkuseks, mis oleks suunatud teiste või iseenda vastu.

Rõõmu jagamine - teiste kordaminekute üle rõõmustamine.

Sõimu vältimine - see ei tähenda, et peaksid igas olukorras vandumise lõpetama, aga ära solva, laima ega kuidagi teisiti sõnadega kedagi ründa. Öelda "sitt lugu" ebameeldiva pangateate kohta on väga erinev sellest, kui kedagi teist "sitakotiks" kutsuda.

Oskuslik viha - kui sinu viha pole häbistav ega süüdistav ning muudab su haavatavaks, siis takistab see vihal vaenulikkuseks muutumast.

Teadlik sõnavaling - väga kasulik vahend, mida kasutada siis, kui tunned tugevat tõmmet agressiivseks muutumise suunas.