Meeste sisekonflikt tekib sellest, et tõesti on raske leida tasakaalu kahe olulise ürgse vajaduse vahel - olla oma peres, suhtes ning samal ajal olla vaba, tunda end vaba hingena. Mehed tunnevad, et nad on justkui sunnitud valima kas ühe või teise seisundi vahel. Lõpuks ühed loobuvadki igasugusest vabaduse otsimisest, otsustavad pere kasuks ja tunnevad end lõpuks tuhvlialusena. Testosterooni neil sellepärast rohkem küll ei teki. Teised piinlevad soovides liikuda mõlemas suunas korraga, kuid samal ajal süüdistavad ennast ja arvavad, et neil on midagi viga, sest nii ei ole kindlasti ühiskondlikult aktsepteeritud soovida. Kolmas grupp mehi otsustab vabaduse kasuks ja ei loogi püsisuhteid.

Kuidas siis sellest olukorras aru saada?

Alustuseks on mehel oluline selgeks teha, et mis suhe tal selle vabadusega tegelikult ikka on? Ühest küljest, mees, kes vaba ei taha olla, ongi tuhvlialune. Mees peab tahtma olla vaba, sest see on mehe loomuses, see on mehe hinge seisund! See on see seisund, milles olles avastatakse maid, vallutatakse mäetippe, käiakse jääaugus, hüpatakse langevarjuga, sukeldutakse koos haidega ja aetakse koos teiste samasugustega mammutit taga (okei-okei, kaasajal aetakse palli taga).

See on see seisund, kus mees tunneb ennast mehena! Pole kellelegi uudis, et naine tahab end tunda naisena. Mees tahab ju ka end tunda mehena, ürgmehena!

Naised, kes seda praegu loevad - ärge ehmuge - mees ei taha vaba olla mitte naisest, vaid tahab vaba olla oma hinges! Te ei soovi omale meest, kes ei taha olla vaba! Just see hingeline vabadus ongi see, mis teeb mehe teile atraktiivseks! Naised kardavad seda teemat nii väga, et mehed ei julge sellest soovist kodus rääkidagi, sest naine võtab kohe isiklikult. Samas just selline mees on oma hinges vaba, see teeb ta õnnelikus, see annab talle jõudu ning ta tahab seda õnnetunnet ja energiat kellegagi jagada - loomulikult oma naisega!

Vabadus ei saa loomulikult olla eesmärk omaette. Kui hakata küsitlema neid vabaduse ihkajaid, siis enamuses selgub, et tegelikult nad kardavad, et naine hakkab neid juhtima ja rahvakeeli "istub neile pähe". Siin on vaja kohe panna meeste terminoloogia paika. Mitte naine ei istu pähe, vaid mees laseb omale naisel pähe istuda. See on puhas mehe enda vastutus. Ükski naine ei saa pähe istuda, kui sina, kui mees seda ei lase. Samuti ei tasu meestel segi ajada vabaduse soovi ja tahtmatust (loe: hirmu) võtta vastutust. Mõned elavadki unistusega, et on võimalik elada nii, et ei võta mingit vastutust - see on loomulikult suur illusioon, siis peab poisist veel mees saama.

Eraldi teema on mehed, kes ei loogi püsivaid suhted või viimasel hetkel katkestavad areneva suhte. Nende vabaduse soovi taga on hoopis kaks kavalat hirmu - läheduse hirm ja vabaduse kaotamise hirm. Väliselt on küll ägedad mehed, neil võib olla palju suhteid ja nad on suurepärased professionaalsed tähelepanuavaldajad, kes efektselt initsieerivad suhtlemise ja siis tõmbavad ühel hetkel pidurit. Sellel kõigel on muidugi omad põhjused, aga hirmunud mees pole ürgmees.

Mida paljud mehed ei tea on see, et naisega koos olles võib ka vaba olla. Vabadus on hingeseisund ja seda ei saa keegi ei anda ega võtta - see tuleb kõigepealt ise oma hinge luua! Selle vabaduse loomine käib läbi omaenda ja teiste nii füüsiliste, kui emotsionaalsete piiride mõistmise ja järgmiseks selgitamise. Tuleb õppida oma vajadusi tundma, EI ütlema ja seda kõike väljendama. Kusjuures meeldival ja armastuväärsel viisil.

Tahta korraga olla vaba ja olla suhtes on normaalne ja täiesti võimalik. Kui üksteise vajaduste austamine on saavutatud, ongi vabadus käes! Kellel ei õnnestu, see saab teraapiast alati abi!

Autor: Martin Kruusvall

Allikas: Holistika.ee