• Kas me teame, kuhu liigub inimkond?
  • Kas teame, mida tegi Jeesus 12. ja 30. eluaasta vahel?
  • Mida tegi Kristus 40 päeva vältel peale ülestõusmist?

Vaatamata sellele kas viirused (ka Covid-viirus) on kosmilise, laboratoorse või biosfäärse päritoluga, mõjutavad nad ajaloo vältel meie elu globaalselt, tuues surma, sundides otsima lahendusi, väljapääsu ja tähendusi.

Saime muretult kohtudes eelneval viiel aastal tähistada Tartu ja Tallinna kultuurikeskustes 12. aprillil kosmonautikapäeva, kus esinesid inimese ja kosmose teemadel mitmed nendes suundades mõtlevad arvamusliidrid, teadmata, et varsti on käes aeg, kus me ei saa koguneda. Tänavu teeme seda teisel ehk enam süvenenud moel - omaette mõtiskledes, arutledes, otsides teadmisi ja tunnistusi lisaks ja tundes lähedastest puudust.

Filosoofilist

Inimesed oma hinge ja mõttelaadilt jagunevad maalähedasteks ja kosmoseihalejaiks. Esimesed on soojad, armastavad maaelu, linnaelu, hoolitsevad keskkonna, loomade ja lähedaste eest. Teised lisaks eelloetletule tunnevad "puudust" või iha "taevase" või kosmilise järele. Tähistaevast vaadeldes tekib neil mingi eriline romantiline, isegi sentimentaalne joovus (nagu meid moodustanud täheaine tahaks kõneleda selle "ainega" seal üleval). Sellesse oleks peidetud ka Jumala idee - on ta ka ju seal kuskil - taevaste taga.

Inimese kauaaegset iha lennata või kosmoseiha kehastab ju 12. aprill (mis sai alguse 1961.aastal) - kosmonautikapäev - päev, mil Juri Gagarin Baikonuri kosmodroomilt startis maalähedasele orbiidile, et ühe tunni ja 48 minutiga vajutada värvikas ja kustumatu jälg inimkonna ajalukku.

1968. aasta Rahvusvaheline Aeronautika Föderatsioon oma 61. konverentsil otsustas tähistada seda sündmust ülemaailmse lennundus- ja astronautikapäevana. Eestis nõukogude depressiivse mõju tõttu on kahjuks jäetud selle suurepärase ajaloomärgi tähistamine kõrvale - loodan, et ajutiselt. Arvan, et meie noored ja tulevased põlved võivad anda uhkusega väärika panuse inimkonna liikumisel maailmaruumi. Praegusedki Eesti väikesed, kuid asjalikud sammud ja saavutused kosmonautikas on igatahes lootustandvad.

7. aprillil 2011 kuulutas ÜRO Peaassamblee 12. aprilli rahvusvaheliseks inimese kosmoselennu päevaks. 2004. aastast alates aga kehtestati nn Jüri öö (Yuris night) kui maailma kosmosepuuteid, algatusi ja initsiatiivi tähistav üritus, millest võtab osa 75 riiki.

Kosmonautika stimuleeris vene inimesi sedavõrd, et rokkansambli "Zemljane" ("Maalased", kelle hitt on "Trava u doma" ehk "Muru kodu juures") kuulutati rahva survel mitteametlikuks kosmosehümniks, erinevalt valitsuse soovist. Gagarini lend oli löök ameeriklaste eneseuhkuse pihta ning võimas stimulaator. Järgnevatel aastatel 1962-1964 suurenes USA kõrgkoolide sisseastujate arv neli korda.

Tulemuseks tohutu innustus ja Kennedy õhutavad kõned ning 1969. aastal panigi esimene inimene, ameeriklane Neil Armstrong jala Kuu pinnale. See oli eile.

12. aprill on inimese reaalne samm taeva suunas - inimese ülestõusmine kosmose suunas. Eks ole see ju huvitav suund, mis markeeriti märksa varem ka sakraalses maailmas. Nimelt tänavu 13. mail on Taevasseminemisepüha - päev, mil 1988 aastat tagasi läks taevasse "pilve peal" Õnnistegija - eks ikka samas suunas.

Kosmoloogiast

1981.aastal toimus Tallinnas SETI (Search for Extraterrestrial Intelligence) konverents, millel oli paarsada osavõtjat arvukatest riikidest. Sellel ajal ei olnud isegi laialt kasutuses mõistet eksoplaneet - tänaseks on neid avastatud ligi 4000. Üritus toimus Purjespordikeskuses ja sellest võttis osa arvukalt teaduskuulsusi, sealhulgas Francis Drake, kellelt on pärit nö Drake'i valem - maaväliste tsivilisatsioonide kalkuleerimise valem, kus teadaolev planeetidega ümbritsetud tähtede arv oli 1. Sinna läks aega 14 aastat kui 1995. aastal avastati Pegasuse tähtkujus esimene eksoplaneet. Kepleri teleskoop ja moodne kosmosetehnoloogia "toodab" neid juurde jadamisi, mis on avanud uue teadusvoolu - primitiivse ja keerulise ehk tsiviliseeritud elu otsingu eksoplaneetidel.

2017. aastal - nagu iga sajandi 17-ndatel aastatel - toimus kaks huvitavat sündmust, millel on kosmilise signaali tunnus:

Esimene tähelepanuväärne oli asteroiditaolise objekti ilmumine tähtedevahelisest ruumist meie päiksesüsteemi. Tundmatu oli 100 kuni 1000 meetrit pikk silindriline objekt, mille liikumine ja käitumine olid anomaalsed. Harvardi astrofüüsik Abraham (Avi) Loeb avaldas häbenematult kolleegide õlakehituste saatel mõtte, et tegu võiks olla maavälise tsivilisatsiooni sondiga. Hawaii saare observatooriumi töötajad, objekti avastajad, nimetasid teda Oumuamuaks, mis tähendab hawaii asukate keeles luurajat või skauti. Vaatamata sellele, et enamik juhtivaid astronoome on veendumusel, et tegu on eksokomeedi või -asteroidiga. Mitmed autoriteedid aga toetavad Avi Loebi käsitlust.

Teine 2017. aasta lõpus saabunud teade šokeeris suurt osa maailmast: nimelt esmakordselt tehti ametlikes väljaannetes (The New York Times, CNN, Fox News) teatavaks Pentagoni esindaja, projekti AATIP (Advanced Aerospace Threat Identification Program ehk Reaalsete keskkonnaohu allikate uurimise projekt) juhi Luis Elizondo avaldus, et USA ametvõimudel on kasutada rida salvestusi ning tunnistusi mereväe pilootidelt tundmatute lendavate objektide kohta. Elizondo esitas ka kolm videomaterjali lennukite pardakaamerate salvestustest, mille ministeerium hiljem autentseks tunnistas. Objektide lennutehnilised omadused, välimus ja strateegiline ilmumine sõjaväebaaside ja -õppuste lähikonnas andsid ekspertide hinnangul aluse konstanteerida: "Need objektid ei kuulu ühegi teadaoleva riigi inventari".

Seda šokeerivat mõtet on erineval moel seejärel korranud mitmed väga kõrged ametiisikud, nagu endine CIA direktor John Brennan ("Neid objekte võivad piloteerida meile tundmatud eluvormid") ning D. Trumpi luuredirektor John Ratcliffe ("Satelliidid ja piloodid on registreerinud ja vaadelnud UFO-sid palju rohkem, kui seda on avalikustetud"). Kogu selle epopöa on kriitiliselt ühemõtteliseks teinud eelmise aasta (2020) lõpus Iisraeli endine kosmoseluure ülem Haim Eshed, kes teatas, et USA-l ja Iisraelil on maavälise mõistusega kauaaegne koostöö ning et Trumpil keelati avalikustada see tõsiasi, kuna avalikkus ei ole veel küps ning inimese ettekujutus universumist ja Maast ei ole adekvaatne.

Avalikkus küsib sageli, et millal ametlikult tehakse teatavaks UFO-de kui mittemaise fenomeni reaalsus? Vastus on eeltoodus. See avaldus on tehtud 2017. aastal ametlikes meediakanalites ja valitsusasutuste esindajate kaudu. Millal tehakse aga üleilmne "statement" ehk avaldus nö kõikidele riikidele ja rahvastele, et see ka "Aktuaalsesse kaamerasse" ja ERR-i jõuaks - siis see jääb tulemata. Teatud tõsiasjade inimeseni jõudmine toimub metoodiliselt absorbeerimise ehk imbumise kaudu.

Taevavaatlused ja tundmatud objektid

9. aprillil 2021 kirjutab The New York Times, et osariigi viimase aasta UFO-vaatluste arv on kahekordistunud. Millest see räägib? Eeskätt meist endist. Pandeemia on pannud inimesi lahkuma linnadest maarajoonidesse ja seal on vaatluseks soodsamad tingimused ning tähelepanu ümbruses toimuva osas on sügavam.

Sama on ka Eestis. Inimesed on teatanud paljudest vaatlustest meie taevas. Ligi 30 teadet on tulnud Elon Muski Starlinki projektist meie maa kohal. Eesti taevast läbivad periooditi ilusad "pärlikeed", mis koosnevad orbiidile paigaldatud satelliitidest. Uus sidevõrk, uus seire- ning kontrollisüsteem on tekkimas peagi ja seda nüüd, kui meie siin all käime süvenenult maskides.

Starlinki pärleid saadavad aeg-ajalt suurema lennuvõimekusega, aga sarnased objektid (satelliit on umbes 250 kg). Kosmoses on huvitav tulevik ja juba varsti. Meie lapselapsed lähevad Marsile, kuna jõuline initsiatiiv on erakapitalil - kasu, uudishimu ja ellujäämise vajadus suunavad arenguid. Jeff Bezos, Juri Milner, Robert Bigelow on investeerinud ja jätkavad süvenenult kosmose suunal. Elon Muski Falcon ja Dragon programmid koos NASA-ga ja CST-100 Starliner (Boeng'u ja Bigelow Aerospace'i programmid) valmistavad meid Kuu orbitaaljaama loomiseks, püsibaaside loomiseks ning sedakaudu tööstus-tehnoloogiliste ettevõtete rajamiseks Marsi lendude tarvis, kus on esimeste astronautide seas kirjas ka Eesti juurtega naine Nicole Aunapu Mann. Marss on maaelanike ellujäämise varuvariant. Marsi terrafitseerimine saab toimuda läbi Marsi mitmeastmelise haljastamise, lokaalsete kaitstud baaside elukeskkondade loomise ning bioloogiliselt modifitseeritud eluvormide ja uusrobotite arendamise.

Kõik see tundub raskepärane tänapäevasele isolatsioonis viibivale ja oma probleemidega tegelevale inimesele, kuid innustage oma lapsi ja lapselapsi õppima ning vaimustuma loodusest ja kosmosest. Kristus näitas suuna, vektori - ülestõusmine kehale kosmonautika vahenditega või läbi füüsilise transformatsiooni hinge virgumise kaudu. Valikud on meie - tulevased valikud aga meie laste päralt. Seniks aga õpetame neile taevatähti, nagu soovitasid vanad babüloonlased - see õilistab nende hinge! Ja mitte ainult.

Autor: Igor Volke