Varasemalt Kanada arktilises piirkonnas asunud magnetpoolus on viimase kahekümne aasta jooksul nihkunud Siberi suunal, keskmise kiirusega umbes 55 kilomeetrit aastas. Briti geoloogide ja USA riikliku keskkonnainformatsiooni keskuse koostatud viimane prognoos, mida kasutatakse ka näiteks GPS-i kalibreerimiseks, viitab, et ka tulevikus nihe jätkub, kuid mõnevõrra aeglasemalt kui siiani. Tulevikus liigub poolus aastas umbes 40 kilomeetrit.

Maa välistuumas oleva raua mõjul eksisteeriva magnetvälja nihkumise põhjused ei ole selged, kuid teadlaste sõnul on need seotud planeedi sisemuse dünaamikaga. Välja nihke taga on selle nõrgemine, mis liigutabki ka magnetpõhjapoolust.

Kuigi tulevikus ennustatakse selle aeglustumist, on muutus viimasel ajal üha kiirenenud ning tekitab peavalu näiteks varemmainitud GPS-i kui ka teiste navigeerimissüsteemide puhul. Kuna nende toimimine on seotud Maa magnetväljaga, peavad teadlased muutuste tõttu koostama uusi mudeleid tihedamini, et süsteemid jätkuvalt töös hoida.

Loe täispikkuses artiklit Delfi.forte.ee