Vanarahva 1. jaanuariga seotud uskumused

Tee varakult kaminasse või ahju tuli. Varane tulesüütamine koldesse uusaastahommikul seostub taotlusega järgmisel aastal oma töödega õigel ajal toime tulla.

Viljasaagi, tervise ja õnne endena on 1. jaanuari nagu teistegi talviste tähtpäevade päikesepaiste pigem hea kui halva tähendusega. Härmatis märgib head teraviljasaaki, head õnne, inimestele head tervist; sadu (lumi, rahe, vihm) tähendab vilja ikaldumist ja inimestele tõbesid.

1. jaanuari külaskäigukeeld pole väga kategooriline, peaasi et esimene külaline oleks meesterahvas. Tõrjemaagilised võtted naisterahva külaskäigust tulenevate võimalike halbade mõjude ärahoidmiseks on võõrale pastlate või rangide kaelaviskamine, meestepükste ajamine pähe või kaela. Võib oletada, et hobuserangid kui maagiline vahend või meestepüksid kui maskuliinse väe sümbol pidid need mõjud neutraliseerima.

Samuti tuletatakse tänapäevalgi uusaastatoimetustes meelde, et kehtib põhimõte: nagu esimesel päeval, nii kogu aastal! Vara tõusmine tähendab kogu aasta virge ja virk olemist. Vältida tuleb äpardusi, kurvastamist, tülitsemist, millegi kaotamist ja raha välja andmist.

Esimesel jaanuaril ei soovitata poodi minna, sest see tähendab, et terve ülejäänud aasta läheb raha välja. Küll aga on soovitus teha midagi sellist, mis raha sisse toob, kasvõi taara ära viia.

Kindlasti peaks kõiki, kes 1. jaanuaril külla on tulnud, korralikult võõrustama ja kostitama - nii lasete majja küllust.

Ära korista 1. jaanuaril. Jäta suurem koristamine pigem uue aasta teiseks või kolmandaks päevaks. Usutakse, et kui pühid tolmu või kraamid põrandaid, siis pühid ka hea õnne kodust välja.

Aasta esimesel päeval pese kogu perega, vanimast noorimani, ühes nõus värske veega nägu. Vees olgu ka hõbe (sõlg, lusikas või mõni ehe). See rituaal annab hea jume ja silmanägemise ning muudab pere üksmeelseks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid