Kuidas satub plastikprügi maailmamerre?
Samal ajal kui meie naudime kauneid merevaateid ja sooja ujumisvett, seisab maailm silmitsi maailmamere ökosüsteemi hävimisega, vahendab Gorilla.ee. Ilmselt oleme kõik kuulnud Vaikse ookeani hiiglaslikust prügisaarest ja plastiktükkide kätte lämbuvatest merikilpkonnadest. Eelmainitu jääb aga keskmisele eestlasele kaugeks - mina ju ei viska oma prügikasti sisu merre, kuidas see plastik sinna siis satub? Ja kas asi üldse on nii hull kui räägitakse?
Mikroplast vees ja toidus
Euroopa kraanivees leidub kohati sama palju mikroplastiühendeid kui nädalaid seisnud pudelivees.
Plastikreostus ei hõlma enda all ainult Vaikset ookeani ja konkreetseid silmale nähtavaid prügisaarteks ristitud plastikogumeid. Probleem on palju laiem ja on hakanud mõjutama igaüht meist isegi siin, väikeses ja pealtnäha looduslähedases Eestis. Hiljuti avaldatud uuringu tulemuste kohaselt leidub Euroopa kraanivees kohati sama palju mikroplastiühendeid kui pudelivees. Tegemist pole täna veel eluohtliku kogusega, kuid siiski murettekitava trendiga - miks joome oma põhjaveega sisse sama palju plastmassi kui nädalaid seisnud pudelivee puhul?
Mure ei piirdu ainult veega. Aina enam leitakse plastikosakesi kalade ja muude mereandide organismidest. Mereande süües võib sattuda mikroplast ka meie organismi, kus see sarnaselt loomadele ladestub. Kuigi täna leidub selle kohta veel vähe infot, on tõenäosus, et see inimeste jaoks tõsiseks terviseriskiks saab, väga suur.
Tänaseks moodustab 95% Vaikse ookeani kurikuulsast prügisaarest mikroprügi, mille pindala on väiksem kui 5 cm. See tähendab, et tuul, päike ja vesi on suurema prügi - näiteks plastikpudelid, kilekotid, jäätisepaberid ja muu sarnase - väiksemateks osadeks lagundanud. Väike prügi on aga suureks ohuks veeloomadele ja -lindudele, kes pisikesi osakesi oma toiduks peavad ning prügi alla neelavad.
Plastiku teekond maailmamerre
Laias laastus on kaks erinevat võimalust, kuidas plastikprügi veekogudesse sattuda saab: valesti käideldud prahina või läbi igapäevaste hügieeniprotseduuride.
Hiiglaslikud prügimäed ei ole jäätmetega toimetulekuks kuigi hea variant ning plastprügi kergus muudab nende haldamise eriti keeruliseks.
Jõgedesse sattunud pakendid uhutakse vooluga järgmisesse ja järgmisesse veekogusse kuni mereni. Lained, tormid ja hoovused kannavad prügi aga kõikjale - isegi inimeste poolt asustamata paigad on täis kaldale uhutud plastmassi. Kerged pakendid liiguvad tuule käes kiiresti ning üks prügikasti kõrvale visatud jäätisepaber võib juba poole tunniga pargist merre jõuda. Lisaks tuulele satuvad meie jäätmed ka loomade ning lindude hambusse, kes maas vedelevat prügi esialgu toiduks peavad, kuid vastupidist avastades selle juhuslikku kohta maha jätavad. Neid võimalusi saaks aga minimeerida, kui viskaksime kõik oma prügi prügikastidesse.
Keerulisem on aga sellega, et prügi võib lendu tõusta ka prügimägedelt. Hiiglaslikud prügikogumid ei ole jäätmetega toimetulekuks niikuinii kuigi hea variant, kuid plastprügi kergus muudab selle haldamise eriti keeruliseks. Parim variant oleks plastiku prügimäele sattumist piirata nii palju kui võimalik. Selle jaoks on Eestis olemas ka pakendikonteinerid ja taaraautomaadid, mille abil võimalikult suur osa plastmassist suunata ümbertöötlemisele, mitte hävitamisele.
Silmale nähtamatu reostus
Mikroplastiosakesi eraldub ka sünteetiliste materjalide pesemisel pesumasinas, eriti pesu tsentrifuugimise käigus.
Prügi aga ei ole mitte ainult see, mida me oma silmadega näha võime. Kahjuks panustame me kõik maailmamere reostusesse oma igapäevaste hügieenitoimingutega. Märgatava osa veekogude plastikreostusest moodustavad mikropärlid, mis on tihti kehakoorijate, näopesugeelide ja hambapastade koostisosades. Sisuliselt kõik, mis meie äravoolust alla läheb, lõpetab omadega veekogus - selle hulgas nii mikropärlid, tualettpotti sattunud mittelagunev prügi kui ka näiteks sünteetiliste riiete pesumasinas pesemisel eralduvad mikroplastiosakesed.
Kui täielikult prügi tekitamist vältida on ilmselt keeruline, siis vähemalt nii palju saaks igaüks meist ära teha, et igasugune prügi lõpetaks edaspidi sorteerituna ettenähtud kastides ja äravoolust keegi teadlikult plastmassi alla ei loputaks.
Allikas: Gorilla.ee
