Marjapunapäeval tehtavad taiad (rituaalid) toovad eelolevateks kuudeks edenemist ja mõnukat olemist. Tuleb tõusta varakult enne päevatõusu ja pesta nägu, võtta linnupetet ja tuua väljast laaste või puuhalge. Seejärel minnakse kogu perega vaatama, kuidas päev tõuseb.

Samuti kui teised pühad, teeb marjapunapäevgi kõik elava pühaks ja puutumatuks. Marjapunapäeval ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda.

Suurel maal on marjapunapäev eeskätt naiste püha. Naised ei tee tööd vaid käivad üksteisel külas ja lähevad hulgakesi hiide, pühale lättele, rahvamajasse või kõrtsigi.

Juuakse marjapuna - punast viina, veini, õlut, või süüakse jõhvikaid ja pohli. Eks punane mahlgi ole punaks hea. Marjapuna võtmine annab suveks tervist, jõudu ja hea jume. Siis "päike ei põleta mustaks" ja sääsed ei söö. Puna joonud tüdrukud saavad kergemini mehele ja poisid meeldivad tüdrukutele. Marjapuna võivad juua mehedki, see annab tervist.

Marjapunapäeval tehakse suuri ülepannikooke või laiu karaskeid. Ida-Eestis süüakse kuivatatud kala. Otepääl on keedetud tanguputru. Kes tahab aga midagi õige erilist, võiks Tarvastu vana kombe kohaselt küpsetada havimarjakooki.

Pange tähele, marjapunapäevast alates ei tohi ilma linnupetet võtmata enam hommikul õue minna. Hommikune kehakinnitus, olgu selleks või pool suutäit leiba, hoiab tervist.

Marjapunapäev teistel

Soomlased
Soomeski tähistab marjapunapäev kevade algust. Selle päeva tuul jääb püsima. Milline ilm on marjapunapäeval, selline on karjalaskepäevalgi (23.04).

Vadjalased
Joodi marjapuna, söödi sügisesi pohli, keedeti marjadega putru ja küpsetati marjakorpi. Tüdrukud kandsid punaseid rõivaid. Naised ei tohtinud tööd teha.

Liivlased
Enne päevatõusu keedeti ja söödi seapead. Sead aeti metsa, seapea visati maha.
Keedeti tanguputru. Teati, et kui enne marjapunapäeva on ilm soe või müristab, on pärast kylm.

Kristlased
Kirikukalendris nimetatakse päeva paastumaarjapäevaks. Päeva kristlik nimetus tuleneb uskumusest, et sellel päeval eostati Jeesus. Päev paigutati oma praegusele kohale 4. sajandil, kui Jeesuse sünnipäevaks määrati 25.12. Kahe tähtpäeva vahele jääb 9 raseduskuud.

Allikas: Maavald.ee