Kohv - head ja halvad küljed ning ajurveeda-põhine lähenemine
Kas kohv on tervisele kasulik või kahjulik? Mõlemat argumenti annab tõendada teadusuuringute abil, vahendab Telegram.ee. Täna öeldakse meile, et kohv on kahjulik, homme räägitakse vastupidist. Kohvisõbrad ütlevad aga, et neil on täitsa ükskõik - nad joovad seda kõigest hoolimata. Ajurveeda arst dr John Douillard on kokku kogunud kohvi tervislikkust ja ebatervislikkust iseloomustavad uuringud ning lisanud sinna juurde ka ajurveeda vaatepunkti.
Viimastel aastatel oleme näinud hämmastavalt suurt hulka avaldatud teadustöid, mis kiidavad kohvi tervislikke omadusi. Küsimus on: kas need uuringud teevad olematuks varasemalt tehtud töödes välja toodud negatiivsed mõjud tervisele? Kohv on vastuoluline teema - mis puudutab meie tervist, kas see on meie sõber või vaenlane? Arutame ka seda, kuidas erineva kehatüübiga inimesed võivad kohvile erinevalt reageerida ning vaatame kohvi läbi ajurveeda prisma.
Kohvi head omadused
Erinevatest teadusuuringutest pärit kokkuvõtted:
- Kui jood ühe tassi kohvi päevas, võid langetada diabeeti haigestumise riski 13% võrra, kuid juues 12 tassi päevas, vähendad seda riski 67% võrra. Kaksteist tassi kohvi!
- Kuus tassi kohvi päevas vähendas eesnäärme vähki haigestumise riski 18% ning agressiivse surmava vähi riski 40%.
- Neli tassi kohvi päevas võib vähendada maksatsirroosi riski kuni 84%.
- Viis tassi kohvi päevas viie nädala vältel hakkas vähendama ajus Alzheimeri tõve tõttu tekkinud kahjustusi, alandades beeta-amüloidide taset veres ja ajus.
- Üks kuni viis tassi kohvi vähendasid Parkinsoni tõve riski 47% ning üle viie tassi päevas vähendas seda veelgi. Selle uuringu kohaselt, mida rohkem päevas kohvi jood, seda madalam on Parkinsoni tõve risk.
- Ning kuigi on palju uuringuid, mis viitavad kohvi kahjulikule mõjule südame-veresoonkonna jaoks, siis samas näitas üks uuring, et naised kes jõid 1-3 tassi kohvi päevas, vähendasid südame-veresoonkonna haigustesse suremise riski 24%.
- Kõrge vererõhk - näitaja, mis oli kohvivastaste peamine argument - on samuti kahtluse alla seatud. Teadusuuringud on aastaid kinnitanud, et kohv tõstab vererõhku, kuid uuemad uuringud näitavad, et kuigi vererõhk algselt tõuseb, siis peale kaheksat nädalat igapäevast kohvitarbimist vererõhk normaliseerub.
(Kõik viited uuringutele on leitavad originaalartikli alt - toim.)
Mis on see salajane koostisaine?
Kui kohvist eemaldada kofeiin, siis eelpool tsiteeritud kasutegurid jäävad üsna samaks. Kui nende mõjude eest ei ole vastutav kofeiin, mis see siis on? Kohviuba sisaldab umbes 1000 aktiivainet ning ainult mõningaid neist mõistetakse hästi. Teame, et kohvi uba, kohvitaime seeme, on täis antioksüdante. Võib-olla kõige tugevam teada olev kohvioas sisalduv antioksüdant on klorogeenhape, aine mida leidub kõige enam rohelistes röstimata kohviubades ning mis röstimise käigus mõningal määral laguneb. Selle koostisaine nõrgenemine teekonnal kohvioast joogiks võibki olla põhjuseks, miks vajame nii suurt hulka kohvi, et sellest tervisele kasu saada. Tänapäeval on saadaval ka rohelise kohvi ekstraktid, mis pakuvad klorogeenhappe kasulikku toimet ilma, et selleks peaks röstitud kohviubadest valmistatud jooki tarbima.
Kohvi halvad omadused
Enamused kohviga seotud negatiivsed teadustööd on seotud selle mõjuga närvisüsteemile. Kohv on stimulant ning suurendab stressihormoonide vabanemist, mida säästetakse tavaliselt "võitle või põgene" tüüpi situatsioonide jaoks. Nende hormoonide kõrgenenud tase veres on märgatav isegi veel tunde peale kohvi joomist. Huvitaval kombel vabanevad need samad hormoonid ka kofeiinivaba kohvi joomisel.
DHEA (dehüdroepiandrosteroon) on neerupealistest pärinev steroidhormoon, mille eritumine kohvi tarbides väheneb. See hormoon vastutab rakkude ja kudede paranemise eest. Samuti parandab see mälu ja kognitiivset funktsiooni, kaitseb stressi vastu ning toetab paljusid füsioloogilisi protsesse.
Kohvi tarbimine vabastab neurotransmitterit nimega dopamiin. See on sõltuvusliku iseloomuga naudinguhormoon, ning kui ajule seda kõvasti võimaldada, siis ei unusta see kunagi selle aine allikat. Peale seda, kui kohvist põhjustatud mõnutunne on möödunud, hakkab aju mõtlema juba järgmise tassitäie peale, nii et kohvisõber võib tunda tungivat vajadust järgmises kohvikus peatus teha, kuigi ta justkui enda arvates isegi mitte ei mõelnud kohvi peale. Selline on dopamiini mõju ajule - see on sõltuvuslikku "ma pean seda saama" käitumist tekitav hormoon.
Dopamiin võib aga olla ainult üks mitmest kohvisõltuvust tekitavast mehhanismist. Regulaarsetel kohvijoojatel, kes püüavad seda harjumust piirata, esinevad sageli võõrutusnähud, nagu näiteks piinavad peavalud, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, depressioon, ärevus ja kurnatus.
Sellele lisaks kohv:
- suurendab homotsüsteiini taset - suur risk südame-veresoonkonna haigusteks;
- tõstab vererõhku;
- suurendab kolesterooli taset;
- on seotud südame rütmihäiretega;
- suurendab põletikke;
- kahjustab närvisüsteemi;
- sekkub aju neurotransmitterite töösse;
- mõjutab DNA parandamist;
- suurendab neerukivide tekke riski;
- vähendab luude tihedust;
- mõjutab unerütmi;
- on seotud erektsioonihäiretega;
- suurendab refluksi ja kõrvetiste ohtu.
(Ka siin on kõik viited uuringutele leitavad originaalartikli alt - toim.)
Ajurveeda vaatenurk
Näib, et enamus kohvi kohta tehtud teadustööde negatiivsed tulemused tulenevad kahjuliku toimega stressihormoonide suurenenud hulgast. Kuna samasugune toime näib olevat tõsi nii tavalise, kui kofeiinivaba kohvi puhul, oleks loogiline eeldada, et kohvis peab olema ka teisi stimuleerivaid aineid.
Kui kasutad kohvi stimulandina, et saada energiat, toob see iseenesest kaasa tasakaalu häirumise. Võttes stimulandi abil kasutusele energia, mida sul ilma selleta ei oleks, lükkab see sind n-ö energiavõlga, mida nimetatakse ka neerupealiste kurnatuseks. Lisaks sellele on kohv tänu dopamiini aktivatsioonile väga kergesti sõltuvust tekitav aine, mis põhjustab suuri kõikumisi üldises energiatasemes. Need kõikumised võivad omakorda mõjutada meeleolu ja keha füsioloogilisi funktsioone. Ajurveeda kohaselt on kohvil mõju meeleseisundi kvaliteedile, stimuleerides seda üliaktiivsesse rajasic (püsimise, tasakaalu, intelligentsuse, elus püsimise energia - toim.) seisundisse. See läheb vastuollu suure hulga õpetustega, mis selgitavad meditatsiooni abil mõistuse vaigistamise kasutegureid tervisele. Meie maailm on juba niivõrd ülestimuleeritud, et mõnedel meist on raskusi järele jõudmisega. Sellele lisaks veel stimulante tarbida viib meid suure tõenäosusega kurnatusele.
Toit või ravim?
Kõigest hoolimata on kõikidel taimedel oma eesmärk ning me peame seda pigem püüdma mõista, mitte nende üle kohut mõista. Mõned taimed sobivad toiduks ning neid on turvaline tarbida regulaarselt, teised on pigem ravimiks.
Peame samuti silmas pidama, et kohvi töötlemise viis võib selle omadusi oluliselt mõjutada. Looduses kasvavast oast meie kruusis oleva joogini on pikk tee ning selle käigus võivad mitmed asjaolud mõjutada taimele looduse poolt kaasa antud mõju. Nii kaua, kuni toore rohelise kohvioa mõju kohta ei ole tehtud enam uuringud, saame lähtuda teadustöödest, mis baseeruvad kohvil, kui joogil ning nende tööde põhjal on selge, et kohvil on ravitoimeid. Kuid kas seda on turvaline tarbida pikema aja vältel?
Vahel on parim viis vastuolulist ainet mõista see, kui vaadelda, kuidas seda traditsiooniliselt kasutati. Enne seda, kui kohvi hakati kasvatama laialdaselt nii paljudes maailma osades, peeti seda elitaarseks joogiks. Kuni 17. sajandi keskpaigani kasutati kohvi väga väikestes kogustes keset päeva rikkaliku lõuna järel. Kuna kohv on väga happeline, siis võib see stimuleerida ja toetada seedimise protsessi. Samuti on mõned teadustööd näidanud, et see võib aidata kontrollida söögikorra järgselt tekkivat veresuhkru äkilist tõusu. Kuid isegi sel moel tarvitades võib kohv pikema aja vältel kaasa tuua soovimatuid koosmõjusid:
- See on soolestikku ärritava mõjuga ning võib põhjustada soolepõletikku
- see on väga happeline, mis võib ummistada lümfiteed ja mürkide eemaldamise kanalid
- see võib muuta tundetuks soolestiku lima, põhjustades kroonilist kõhukinnisust
- see on väga tugevalt vedelikke kehast välja viiv aine, kuivatades nahka, soolestikku ja hingamisteid
Nendel põhjustel ei tasu võtta espressot iga toidukorra järgselt, kuid mõõdukas koguses võib õige kehatüübi puhul kohv olla seedimisel abiks. Samasugune tassitäis kohvi hommikul tühja kõhu peale stimuleerib aga neerupealiseid tootma üleliia energiat ja stressihormoone, mis tühjendavad keha reserve. Kohvi poolt antav energiasööst ei ole midagi muud, kui keha stimuleerimine võimalikuks hädaolukorraks. Ei ole välistatud, et kohvi abil on võimalik lühikeseks ajaks tervislikku seisundit parandada, aidates kohaneda teatud haiguste poolt põhjustatud "hädaolukordadega" - näiteks diabeedi, Alzheimeri või Parkinsoni tõve puhul, nagu näha eelpool kohvi häid omadusi kirjeldavas osas.
Muret valmistab aga sel moel keha stimuleerimise pikaajaline toime. Nende faktide põhjal näib loogilisem suhtuda kohvisse pigem nagu ravimisse: see suurendab dopamiini vallandumist, juhib degenratiivseid hormoone, nagu kortisool, epinefriin (adrenaliin) ja norepinefriin ning pidurdab rahustava toimega neurotransmitterit GABA. Need muutused võivad olla abiks hädaolukorras või haiguse puhul, kuid on küsitav, kas sa tahad, et sinu närvisüsteemi pika aja vältel sel moel mõjutatud oleks.
Kokkuvõtteks saab kohvi tervisele kasulikku mõju selgitada kahel põhjusel:
- See stimuleerib keha hädaolukorra reaktsiooni, aitamaks toime tulla potentsiaalse ohuga tervisele.
- Kohv sisaldab antioksüdante, mida kindlasti ei saa ignoreerida.
Kuid võib-olla on röstimise protsess muutnud kohvis loomulikus olekus sisalduvat õrna tasakaalu kofeiini ja antioksüdantide vahel?
Kehatüübi põhjal lähenemine
Ajurveeda põhimõtetest lähtudes sobib kohvi teatud tüüpi inimestele paremini, kui teistele.
- Vata tüüp: ülikiire ainevahetusega vata tüüp saab kohvi toimel kergesti ülestimuleeritud ning sama kiiresti tekib tal ülestimulatsiooni tõttu kurnatus.
- Pitta tüüp: juba niigi väga võistlevat tüüpi pitta läheb kohvi toimel veelgi kaugemale. Kohv on väga happeline ja keha soojendav. See võib juba niigi kuumale pitta kehatüübile olla liiga intensiivne.
- Kapha tüüp: aeglase ainevahetusega kapha tüüpi inimesed on loomult rahulikud ja raskemad. Kohv võib mõningates olukordades pakkuda ravitoimega tõuget, mis stimuleerib ja parandab nende keha ainevahetust.
Kokkuvõtteks
Kohvil on oma koht ravimina, kuid kui kaua selle kasulik toime kestab? Kui sa leiad, et sõltud kohvist, et saada energiasööst, vaimne selgus ning regulaarne seedimine, võib see olla probleem, kuna need kasutegurid ei pruugi kesta kaua. Õige pea hakkad vajama aina enam kohvi nende "tulemuste" saavutamiseks, mis viib lõpuks ülestimulatsiooni ja neerupealiste kurnatuseni. Ning nagu see on iga sõltuvuse puhul, lõpptulemusena ei too see meie tervisele enam kasu. Mõningal pool saada olevad rohelise kohvi ekstraktid on lootustandvad ennetava ja ravitoimega vahendina, kuid nende efektiivsuse kohta on vaja teha enam teadustöid. Ideaalne oleks see, kui suudaksime kasutada selle taime kõiki suurepäraseid kasulikke omadusi, ilma negatiivsete kõrvaltoimetega riskimata.
Allikas: Telegram.ee
Loe lisaks: Kuidas väljuda kohv-piim-suhkur kolmnurgast?
