Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti elanikkonna usulistest vaadetest ning religiooni ja teiste eluvaldkondadega seotud hoiakutest ja uskumustest. Teemade hulka kuulusid erinevate eluvaldkondade tähtsustamine; Eesti elanike usklikkus; kogudusse kuulumine, ristimine ja leeris käimine; religiooniõpetus ja usuliste teadmiste saamine; kiriku roll ja elanike uskumused ning tõekspidamised. Saar Poll küsitles aprillis ja mais Eesti Kirikute Nõukogu tellimusel 1002 inimest vanuses 15-74 aastat. Uuringu tulemusi võrreldi 2010. aasta samalaadse uuringu tulemustega. 

Uuringust selgus, et
usk on keskmisest tähtsam
mitte-eestlastele, kõrgema haridusega inimestele, naistele, vanematele inimestele, Kirde- ja Põhja-Eesti elanikele ning linnade elanikele. Ennast peab usklikuks 11% eestlastest ning 38% mitte-eestlastest. Võrreldes 2010. aastaga on ennast usklikuks pidavate inimeste arv suurenenud.
 
Värske uuring näitab lisaks kristlikule ristiusule ka mitmeid teisi huvitavaid tendentse meie uskumiste kohta:
  • Enamus ehk 90% usub niiöelda karma seadusesse, et kõik hea ja halb, mis ta teeb, tuleb talle eluajal tagasi (41% on sellega täiesti nõus ja 49% pigem nõus).
  • 51% küsitletutest on täiesti nõus või pigem nõus, et inimhinge eksistents jätkub ka peale surma. Reinkarnatsiooni ehk sellesse, et inimhing sünnib pärast surma siia ilma kellegi teisena usub 45% vastanuist, 44% aga ei pea seda millekski.
  • Koguni 81% inimestest kinnitas, et on täiesti nõus või pigem nõus sellega, et mõnedel inimestel on võimalik tulevikku ette näha. Mitteuskunuid oli vaid 16%.
  • 62% pidas aga võimalikuks, et mõnedel sensitiivsetel inimestel on võime haiged tervendada. Veerand küsitletust selle väitega nõus polnud.
  • 54% vastanutest oli nõus või pigem nõus sellega, et inglid aitavad ja kaitsevad meid, 20% pole aga selle väitega üldse nõus.
  • Seda, et inimeste iseloomu ja saatust mõjutab tähtede või planeetide seis sünnihetkel, pidas võimalikuks 54% vastanutest.
  • Vaimsesse enesearengusse ja teadlikkesse enesesisendustesse usub 46% vastanutest, 45% ei usu nendesse ning 9% ei arva sellest teemast üldse mitte midagi.
  • Kaitsemaagiasse tähenduslike esemete näol aga väga ei usuta: 71% ei usu talismanide kaitsejõusse, üle veerandi ehk 28% aga pigem usub nende väesse.
Jumala olemasolusse usub 39% Eesti elanikkonnast: 28% eestlastest ja 62% mitteeestlastest. Kogudusse kuulub 19% eestlastest ja 25% mitte-eestlastest, ristitud on 46% eestlastest ja 80% mitte-eestlastest, leeris on käinud 18% eestlastest ja 6% mitte-eestlastest. Kogudustest või usuliikumistest kuulutakse enim õigeusku (40%) ja luteri usku (36%). Jumalateenistuse käiakse kuna meeldivad vanad traditsioonid (51%), saadakse sealt hingerahu (44%), käiakse koos lähedastega ja pereliikmetega (43%). Märkimisväärne on ka see, et viimase 5 aasta jooksul on 10% suurenenud nende osakaal, kes otsivad jumalateenistuselt hingerahu. 

90% elanikest on täiesti või pigem nõus sellega, et inimene võiks midagi teada erinevatest maailma religioonidest. Usulisi teadmisi saadakse enam vanaema(de)lt (63%), emalt (49%), vähem isalt (19%), vanaisa(de)lt (14%) ja teistelt pereliikmetelt. Vähemalt kord kuus on religioossete teemade üle mõelnud 21% inimestest. Pereliikmetega on kord kuus sellel teemal rääkinud 14% ja sõpradega 13% vastanutest. 47% vastajatest arvab, et kirik soodustab nende rahvuskultuuri säilimist. Umbes pooled (54%) elanikest arvavad, et kirik võiks olla kaasatud riiklikult tähtsate pühade või sündmuste tähistamisel. 72% vastajatest on nõus või pigem nõus, et kirik ei peaks kaasa minema kõikide ühiskondlike muutustega, vaid jääma kindlaks oma õpetusele ja moraalinormidele.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid