Rotterdami Erasmuse ülikooli emeriitprofessor inimeste õnne sotsiaalsete tingimuste alal ja andmebaasi juhataja Ruut Veenhoven ütleb, et tema enda uuring leidis negatiivse korrelatsiooni selle vahel, mitu korda mainisid uuringus osalenud inimesed omal algatusel vastavalt "eesmärke" ja enda õnne.

"Kuigi üldiselt eeldatakse, et õnneliku elu jaoks on vaja püstitada eesmärke, esineb selle kohta vastukäivaid tõendeid. Põhjuseks näib olevat see, et õnnetud inimesed on oma eesmärkidest teadlikumad, sest püüavad oma elu paremaks muuta."

Kuigi esineb ka osaline seos elus tähenduse nägemise ja õnne tundmise vahel, näitavad uuringud, et see ei ole õnne jaoks tingimata vajalik. Tegelikult viitavad uuringud sellele, et suurim seos õnnega on aktiivsel elul. "Õnneliku ja rahuldust pakkuva elu jaoks tuleb olla aktiivne," ütleb Veenhoven. "Seega on pealehakkamine õnne seisukohast tähtsam kui vastuse otsimine küsimusele, miks me siin oleme."

Kuid parim uudis maailma õnne andmebaasis on see, et me saame end ise õnnelikumaks teha ja mitte ainult väliste muudatuste abil, mille hulka kuulub näiteks rohkema raha muretsemine.

"Uuringud on näidanud, et me saame end ise õnnelikumaks teha, sest õnn muutub aja jooksul," ütleb professor Veenhoven. "Need muutused ei ole tingitud ainult olude paranemisest, vaid ka paremast ellusuhtumisest. Eakad inimesed kipuvad olema targemad ja seetõttu ka õnnelikumad."

Riigid, mis on vastavalt maailma õnne andmebaasile järjestatud "eluga rahulolu" põhjal:

1.    Costa Rica
2.    Taani
3.    Island
4.    Šveits
5.    Norra
6.    Soome
7.    Mehhiko
8.    Rootsi
9.    Kanada
10.  Panama

Kas poliitiliselt aktiivne armastus võib tuua kahekordset õnne?  Mida me peaksime seega tegema, et end õnnelikumaks muuta?

Andmebaasi kogutud uuringute põhjal oled sa õnnelikum, kui:

•    oled pikaajalises suhtes
•    huvitud aktiivselt poliitikast
•    oled aktiivne nii tööl kui ka vaba aja veetmisel
•    käid väljas õhtustamas
•    omad lähedasi sõpru (kuigi suurem sõprade arv õnne hulka ei suurenda)

Tehti ka mõned üllatavad avastused:

•    Mõõdukalt alkoholi tarbivad inimesed on õnnelikumad kui karsklased.
•    Mehed kipuvad olema õnnelikumad ühiskonnas, kus võrdõiguslikkus naistega on suurem.
•    Teiste hinnangul hea välimusega mehed on õnnelikumad kui naised.
•    Inimesed kipuvad olema õnnelikumad siis, kui peavad end ise nägusaks, mitte siis, kui nad objektiivselt võttes seda ka on.
•    Laste saamine vähendab õnne taset, mis aga kerkib taas, kui lapsed suureks kasvavad ja kodunt lahkuvad.

Saksamaal läbi viidud uuring, mille avaldasid 2004. aastal Frey ja Stutzer, leidis tugeva seose tööle sõitmiseks kulunud aja ja eluga rahulolu vahel. Inimesed, kes kulutasid tööle sõitmisele iga päev tunni, olid oluliselt vähem õnnelikud kui need, kes tööle sõitma ei pidanud.

Kõnealune uuring näitas ka seda, et töölesõitu sisaldava tööga kaasnev kõrgem palk ei korvanud kaotatud aega. Professor Veenhoven ja tema kolleegid on püüdnud internetis täidetava päeviku abil julgustada inimesi tegelema rohkem selliste asjadega, mis neid õnnelikuks teeb. Seni on päevik kogunud enam kui 20 000 kasutajat.

Pensionär Jana Koopmani sõnul on see muutnud tema elu mitte ainult seepärast, et aitas tal avastada sellised asjad, mis teda õnnelikuks teevad ja ajendas teda võtma maalimistunde, vaid vähendas ka selliste asjade tegemist, mis teda õnnelikuks ei tee.

"Võid küll iga päev kõik laitmatult puhtaks teha, aga homme on kõik jälle must, nii et milleks vaevuda? Pole tarvis seda nii tihti teha. Mulle meeldib lugeda, nii et nüüd haaran ma lihtsalt tahtmise korral huvitava raamatu kätte ja jätan kõik muu sinnapaika."

Ole mureta, kui sa ei suuda oma sülearvutit käest panna ning raamatut või pintslit kätte võtta. Kogu aeg polegi võimalik õnnelik olla. Uuringud on näidanud, et kurbus on kasulik. See on nagu punane tuli valgusfooris, mis aitab negatiivset käitumist piirata.

Andmebaasi kogutud uuringute kohaselt on tegelikult kasulik umbes 10% ajast ka kurb olla. Professor Veenhoven ja tema kolleegid on alustanud internetipäeviku kogutud andmete analüüsimist uute õnneuuringute teostamiseks. Seni on avameelsete töönarkomaanide analüüs näidanud küllaltki oodatult, et elu muudab õnnelikumaks pigem see, kui lõõgastud pärast tööd trenni tehes, mitte õllepurgiga diivanil lösutades.

Autor: Autor Pascale Harter, BBC News

Tõlkinud: Joonas Orav

 

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid