Tänases maailmas valitseb suur lugupidamatus inimeste vastu, kellega suuremal või vähemal määral igapäevaselt kokku puututakse.

Ja, kui sa oledki parem või targem või ilusam, siis mida annab sulle selle väljendamine kõvahäälselt? (Veel) suurema ego? Tähelepanu, millest oled puudust tundnud? Igatsetud tunnustuse? Sisimas oleme kõik lapsed, kes vajavad midagi. Vahet pole, on see saavutus või kallistus.

Me ei pea kõiki inimesi mõistma ning kõik ei pea meile meeldima. Kui meie sees on integreerunud piisavalt küps Elutarga arhetüüp, siis teame, et absoluutselt iga inimene vaatab elu läbi subjektiivsete silmade. Ühe tõe asemel on neid tundmatu arv.

Igasugused suhted on kahesuunalised. Kui vanemad nõuavad lastelt lugupidamist, siis ka vanemad peavad pidama lugu lastest. Kui tahame olla erilised, siis peame erilisust nägema ka teistes.

Mitte keegi pole nii tähtis või ei aja nii tähtsaid asju, et teise inimese olemasolu ja aeg ei vääriks austamist. Mitte keegi!

Tehnika 325: Maailm on liiga väike, et põletada sildu. Sa ei pea igat inimest armastama, vaid läbi märkamise austama tema olemasolu. Kunagi ei tea, miks just see inimene sinu teele sattus ning kuidas ta võib mõjutada sinu unistuste täitumist.