10. Ajus on naerukeskus – mõnikord ei ole otsmikusagara kahjustusega patsiendid võimelised nalja mõistma.

9. Kärarikkas ruumis ei kuule telefonivestlust – aju ei suuda eristada telefonist kostuvat häält ümbritsevast mürast.

8. Haigutamine tegelikult äratab meid – haigutamise tulemusel saavad kopsud rohkem õhku, tõstes hapniku taset ajus.

7. Meie aju on programmeeritud mäletama tüütuid meloodiaid – aju võime meelde jätta ja seeläbi õppida hõlpsamini igapäevaseid rutiinseid toiminguid võimaldab lauludel meie peas kummitama jääda.

6. Aju kasutab vähem energiat kui külmkapi valgustus – aju kasutab 12 vatti võimsust ehk 17% inimkeha energiast.

5. Sage ööpäevase rütmi segiminek võib kahjustada mälu – stressihormoonid, mis vallanduvad seoses ööpäevase rütmi segiminekuga, võivad kahjustada oimusagarat ja mälu.

4. Kõrgus paneb aju nägema imelikke nägemusi – hapnikupuudus võib häirida nägemise ja tunnetega seotud protsesse.

3. Arvutimängud, milles tuleb vastaseid maha lasta, soodustavad multitegumtööd (multitasking) – arvukate vaenlaste tulistamine laiendab tähelepanu, mis tähendab, et pidevalt tuleb reageerida ümbritsevale.

2. Iseennast ei ole võimalik kõditada – aju summutab oodatava tunde, kui me põhjustame seda ise.

1. Ere päikesevalgus paneb aevastama – ajutüves olevad ristiühendused saadavad silmast tulevaid signaale läbi nina.

Vaata videot SIIT

Tõlkis: Kadi Kaljola

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid