Ei pea omama üleloomulikke võimeid, et mõista: tervise võti peitub tasakaalus. Kui enam hindame ehk tasakaalu oma tegevustes, füüsilises ja vaimses heaolus, siis organismi tasakaalu näitab pH e happelisuse taseme näitaja. Organismi seisundit - kehavedelike aluselisuse ja happelisuse tasakaalu - mõjutavad hingamine ja kehaline tegevus, elektromagnetiline radiatsioon (mobiiltelefonid, arvutid jms), keskkonna mürgid (õhus, toidus, kosmeetikas, riietes), magamisaeg ja une kvaliteet.

Kõige enam sõltume aga sellest, mida sööme ja joome, kinnitab hiljuti Eestit külastanud Eric Gammals, kes 2004. aasta suvel läks üle tasakaalustatud pH-tasemega eluviisile. Kui varem vaevas meest ülekaal ja energiapuudus, siis pärast viit kuud uue eluviisi järgimist kaotas ta kaalust 35 kg ja energiavaegusest polnud enam juttugi. Pärast pH-tasakaalu teooria jms õppimist San Diegos dr Robert O. Youngi keskuses pH Miracle Center peab Eric Gammals nüüd sel teemal loenguid. Tema TLÜ-s peetud toitumisloengut järgnevalt refereerimegi.

Universum sees ja väljas

Inimkehas on u 75 triljonit rakku, mis moodustavad iselaadse universumi. Iga keharakk tasakaalustab, häälestab, optimeerib end ise. Elus hoiab meid rakkude biokeemiline väli, ülipeen meeskonnatöö. Üldisemalt öeldes on inimkehas 70% vett (veri, lümf), 20% rasva, 7% valke, 1-2% vitamiine ja mineraale ning 1% suhkrut. Ideaalis peaks meie toit olema samades proportsioonides: kõige enam peaksime tarbima vett, siis häid rasvu (omega 3, omega 6, omega 9), vitamiine-mineraale ja suhkrut. Kuna ka meie planeet on sama konsistentsiga (tahket ainet on 30%, vett 70%), oleme harmoonias ümbritsevaga ning peame hoolitsema enda ja kogu planeedi eest. Meie rakud ja nende kvaliteet sõltub keskkonna kvaliteedist - kui vesi või õhk saastub, mõjub see ka meie rakkudele.

Iga meie rakk kasutab toitaineid, hapnikku, vett, rasvu jm, olles iselaadne minitehas, mis toodab ka jääkained - happeid. Need ladestuvad rasvkoesse - seda ei mõjuta mitte niivõrd meie geenid ja DNA, kuivõrd meie harjumused. Kui sööme liiga palju happelisteks jääkproduktideks lagunevat toitu (piim, õlu, kohv, hot-dog, leib jms), hakkab organism vett säilitama ja rasva koguma. Ime siis, et uuritud rasvkude, mille ilukirurgid on patsientidelt eemaldanud, on väga happeline. Kuigi arvatakse, et inimese nahaalune rasvkude on valge, on see tegelikult toksiinide ja jääkainete sisalduse tõttu hoopis pruun, vahel isegi must. See tuleneb happelises keskkonnas toimuvast hallitamisprotsessist - keha ei vanane, vaid hallitab tänu happelistele jääkidele, mis organismi jäävad. See omakorda alandab energiataset, tunneme väsimust, seedimine on vilets, kehakaal kasvab, ligi hiilivad stress, depressioon ja haigused. Kõik see mõjutab organismi - närvisüsteemi, lihaseid, aju ja siseorganeid.

Tasakaalustav organism

Ehkki inimese põhiloomus pole aastatuhandetega muutunud, oleme elu lihtsustamiseks leiutanud palju asju. Näiteks tule, elektrikeetjad, et toitu keeta; kemikaalid, et toitu säilitada; põllumajanduse ja piimatööstuse; mikrolaineahjud; soola; tehnikaid, mille abil toidu välimust ahvatlevamaks muuta. Kõige selle tulemusel on organismi tasakaal ning ainevahetus häiritud ning punased verelibled pole mikroskoobiga vaadates enam ümmargused, vaid lopergused ja saastunud bakterite, jääkainete ja muuga. Kui organismi sisekeskkond muutub happelisemaks, kleepuvad vere punalibled üksteise külge (kuna nende laengud muutuvad) ning hakkavad takistama vere liikumist. Suur hulk punaliblesid sureb happelise keskkonna tõttu lihtsalt ära, muutes oma laguproduktidega keha veelgi happelisemaks. Kuna punalibled transpordivad hapnikku, pole raske arvata, mida teeb see inimese ainevahetuse ja energiaga.

Happelisust mõõdetakse hüdrogeen-ioonide kontsentratsiooni (pH) järgi. Kui vere pH on 7,365, on organismi happe-leelise tasakaal  paigas - kõik alla selle on inimorganismi jaoks liiga happeline, üle selle aluseline. Organism püüab oma pH-taset pidevalt tasakaalustada. Kui tasakaal häirub, võivad tekkida terviseprobleemid. Häirunud pH-tasakaal sunnib organismi elutähtsatelt organitelt ja luustikust laenama mineraale (kaaliumi-kaltsiumi-magneesiumi-naatriumi), et hape siduda ja organismist ohutult välja viia.

Keha eluspüsimiseks olulisim on vere pH konkreetsetes piirides hoidmine. Organismi hapnikuga varustamisel toimib veri kõige paremini aluselisena. Ka lihased on loodud töötama ainult kitsas pH-vahemiku keskkonnas. Mida tugevamalt treenida, seda rohkem tekib happelisi jääkprodukte ja seda happelisemaks muutub keskkond lihases - ja kuna laguproduktid „eemaldatakse" lihastest vere ja lümfivedelikuga, mõjutab see ka neid ihumahlu. See aga vähendab lihase võimsust, piirates lihaskiudude kokkutõmbavat liikumist, ning pinguldab lihaseid.

Energiad ja sagedused

Hästi toimiva organismi ja hea enesetunde võti peitub keha sisekeskkonna aluselisuses. Kui tavaliselt sööme 80% happelist ja 20% aluselist toitu, siis ideaalis tuleks see vahekord ümber pöörata - et kehas oleks tasakaal, peaks toit olema 80% aluseline, 20% happeline. Ideaalse menüü nimel võib mõõta ka toitude energiataset. On ju igas taimerakus keerukas mehhanism päikeseenergia kogumiseks. Ja nagu iga taim vajab päikest, vajavad seda ka meie keharakud.

Nagu igal toitainel ja taimel on oma toimimissagedus, on see ka inimkehal. Optimaalne sagedus, mil keha toimib normaalselt, on 70 MHz. Näiteks toores kurk, nagu enamik rohelisi köögivilju, on väga lähedane ideaalile, s.t sagedusega 60-70 MHz. Kurki süües saab kehaenergia ideaalselt laetud. Võrsete ja idude sagedus on vähemalt 100 MHz, lilledel koguni 200 MHz ja rohkem. Meie tavatoidu sagedus on aga 40-53 MHz, hamburgerite, pitsade ja mikrolaineahju toitude sagedus isegi alla 10 MHz. Kui värsked võrsed ja taimed on rohke energiaga, siis kuivamisel ja jahvatamisel energiahulk neis väheneb. Kui eraldada taimedest vitamiinid, töödelda ja pakkida, alaneb nendegi energiatase.

Oksüdeerumispotentsiaali järgi mõõdetakse millivoltides (MV) ka toidu elektronidesisaldust. Näiteks kurgijoogil on see -150 MV, kokakoolal aga +250 MV. Kui see näitaja on negatiivne, on jook aluseline ja elektronirikas. Näiteks sidrun on küll happeline, aga kuna ka väga elektronirikas, muudab ta keha aluselisemaks. Kui sidrun oleks magus, muudaks ta keha happelisemaks (magus tekitab kehas happelisust). Kui keha muutub aluselisemaks, tunduvad ka köögiviljad magusamad.

Toidu elektrilisest sagedusest johtuvalt tunneme end pärast söömist energiliselt või väsinult. Viimane on signaal kehalt, et oleme söönud liiga madala energiatasemega toitu. Süües üle 70 MHz sagedusega, toitu pole me kunagi väsinud. Dr Robert O. Young on keha energiataseme tõstmiseks loonud loodusliku aluselise joogi sagedusega 250 MHz, mis tänu stabiliseeritud hapnikule ja meresoolale säilitab energiat ja isegi rohkendab seda.

Inimene versus taim

Inimene elab sümbiootilises suhtes taimedega. Taimed tarbivad inimeste tekitatud süsihappegaasi (CO2), meie aga tarbime hapnikku, mida toodavad taimed. Taimed akumuleerivad päikesevalgust, meie ammutame nende kaudu päikeseenergiat ning anname omakorda taimedele toitaineid.

Inimese veres sisalduv hemoglobiin ja taimedes sisalduv klorofüll on mikroskoopiliselt väga sarnased. Kui hemoglobiinis on keskne raua-aatom, mis annab verele punase värvi, siis klorofüllis täidab sama rolli magneesium, andes taimele rohelise värvi. Klorofüll on justkui taime veri, mida inimorganismil on väga lihtne muuta hemoglobiiniks.

Taime juured võtavad maapinnast toitaineid. Kui juured hävitada, taim sureb. Ka inimesel on oma juurestik - soolestik ning selles asuvad õrnad ja peened hatud, mis aitavad kehal toitaineid omastada. Et tervis oleks hea, peame hoolitsema selle eest, et peensool oleks korras ja et liiga happeline toit soolteseinu ei hävitaks. Näiteks kui kokakoola, mille pH on 3.4, läheks otse soolestikku, hävitaks see hatud. Sooleseinu kahjustab ka liha - kui see soolestikus roiskuma hakkab, tekivad parasiidid, mis hattusid hävitavad. Salatid ja aluseline jook seevastu ei koorma seedeorganeid, neist on lihtne vajalikke toitaineid kätte saada. Muidu teeb magu toidu happelisuse neutraliseerimiseks rasket tööd. Kui ideaalne keskkond soolestikus on pH-ga 8.2, siis maos võib see liiga happelise toidu tõttu olla mõnikord isegi 2-3.

Kuidas tervendada keha

Et keha toidu abil tervendada, tuleb taastada ainevahetuse tasakaal - muuta keha sisekeskkond aluselisemaks ja energeetilisemaks, tõstes organismi pH taset, aidates kehal ise endaga toime tulla ja liigsete jääkainetega (bakterite, seentega) võidelda. Tulemuseks on terved rakud, sale ja trimmis keha, energilisus ja elujõulisus, säravad silmad ja terav mõistus.

Selleks tuleks eelkõige muuta toitumist. Oluline on hoida oma organismi sisekeskkond tasakaalus ja jälgida, et kehas jätkuks vett, mis mõjutab positiivselt kogu organismi. Keha puhastamiseks peaks vesi olema vähemalt pH-ga 9,5. Kui keha suure hulga veega harjuma hakkab ja puhastub, muutub hingamine sügavamaks, energiat ja elujõudu tuleb juurde, lümfiringe paraneb, liigsed happed viiakse organismist välja, lihased tugevnevad. Ka õige hingamine aitab keha puhastada - hapnik on eluks vajalik ja on ka väga aluseline.

Toiduainetest on kõige aluselisemad veerikkad köögiviljad, ka juurviljad, tomat, greip, avokaado, tofu, läätsed, nisu, sojaletsitiin, sojaoad, mandlid, parapähklid jm. Kord nädalas on hea süüa ka magevee/süvamere kala. Mõistagi võib süüa ka nn happelist toitu, aga mitte liiga palju. Siiski tasub teada, et toiduaine happelisus ei sõltu mitte toidu maitsest, vaid kaaliumi-kaltsiumi-magneesiumi ja muude mineraalide ja fosfori vahekorrast organismis.

Tervisliku vee saamiseks tuleks seda ioniseerida ja muuta aluselisemaks. Tervislikumale, s.t aluselisemale menüüle üle minnes võib veele lisada sidruni- ja/või kurgimahla, kuna keha puhastumiseks peab teatud perioodil olema toidu pH-tase kõrgem. Oluline on kasutada ka soola, mis ei oleks puhastatud, vaid looduslik ja mineraaliderikas (looduslik meresool, Himaalaja mäesool, kivisool, keldisool, mida toodetakse Prantsusmaal).

Jääkainete hulka, mida rakud toodavad, saab inimene lisaks toidule ja söömiskommetele mõjutada ka oma mõtete ja tunnetega. Elades armastuses, rahus ja harmoonias, on happeid kindlasti vähem, pidevas stressiseisundis seevastu rohkem.

 

Lugu on ilmunud terviseajakirjas ÜKS
www.ajakiriyks.ee

 

 


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid