On tõsi, et kultuur sisaldab hulgaliselt ravimeetodeid ja on inimesi, kellele piisab mõne ravimeetodi usaldusväärsuse kinnituseks sellest, et seda on kasutatud aastatuhandeid (pole oluline, et loodetud tulemusteta) või et seda on aktsepteerinud "kompetentsed" isikud (vanavanemad, nõiad).

On tõsi, et ametlik meditsiin ei ole võimeline ravima kõiki haigusi ja neidki haigusi, millele on olemas ravi, ei suudeta erinevatel põhjustel (näiteks inimeste geneetilised erinevused) ravida sajaprotsendiliselt.


Samuti on tõsi, et madal teadmiste tase ei võimalda inimestel moodustada piisavalt kvaliteetset arusaama tegelikkusest ja muudab nad sõltuvaks endast "pädevamatest" inimestest. Kuigi kõik eelnev on tõsi, ei kirjelda see peamist põhjust, miks inimesed otsustavad kasutada alternatiivmeditsiini "teenuseid". Selleks peamiseks põhjuseks on inimeste mõtlemisvead (kognitiivne defitsiit).

Peale sündimist (aga ka enne) saab inimene (ka teised bioloogilised olendid) füüsilisest ja sotsiaalsest keskkonnast informatsiooni ja selle põhjal kujunevad välja baasteadmised (nn. core knowledge). Nende põhjal loob ta lahendusmeetodid erinevate eesmärkide saavutamiseks. Enamasti 10.-12. eluaastaks kujuneb välja realiteedi testimise süsteem (vaatlus ja selle põhjal tehtavad järeldused), mille abil ta võrdleb oma teadmisi tegelikkusega, näiteks kontrollib, kas talle teiste inimeste poolt antud maailma kirjeldusele on tegelikus maailmas olemas vastav seisund.

Teiste inimeste maailmakirjeldus võib olla tõene või mitte. Kui peaks juhtuma, et teostub teine võimalus ja maailmakirjeldus ei ole tõsi ja järelikult on vale, on valetatud tahtmatult või tahtlikult (räägitakse, et nii olevat kunagi juhtunud; mitte küll siin Eestis aga kusagil Austraalias ja väga ammu). Tahtlikul valetamisel on olemas intentsioon ehk kindel eesmärk. On võimalik, et selleks on teiste inimeste ekspluateerimine (millel on ka kaunis nimi "tünga tegemine"), mille all mõistetakse ebaõiglast või eelnevale kokkuleppele mittevastavat vahetustehingut.

Vahetustehingute üks liik on raha vahetamine kauba (nii materiaalse kui ka immateriaalse) või teenuse vastu. Kui tehingu osapool A teeb osapoolele B ettepaneku teatud tasu eest ravida osapool B mingist haigusest terveks ja A-l puuduvad ravimiseks vahendid (A teab seda, aga B ei tea), võib julgelt väita, et A eesmärgiks on saada B ressursid enda kasutusse B-le mitte midagi vastu andes. See kahjuks väga levinud "tehing" on nii ebaõiglane (kasu saab ainult A) kui ka kokkuleppele mittevastav. Sellise interaktsiooni tagajärjeks on: A-l on rohkem raha, B-l on vähem raha ja alles on ka haigus, mille ravimine on edasi lükkunud, mida võib-olla ei ravitagi, mis võib progresseeruda ja halvimal juhul lõppeda isegi letaalselt.

On mõistetav, miks väga noored inimesed on kergesti mõjutatavad. Neil ei ole veel piisavalt haridust ega elukogemusi selleks, et vastu võtta kvaliteetseid otsuseid. Kuid see, miks arenenud tööstusriikide kõrgelt haritud elanikud, kellele on kättesaadav teaduslikul tõendusmaterjalil põhinev meditsiiniteenus, on nii hämmastavalt kergelt sugereeritavad, tundub esmapilgul paljudele vastuoluline. See on põhjustatud sellest, et enamasti ollakse teadlikud otsustusprotsessi lõpptulemusest, kuid mitte lõpptulemust kujundanud faktoritest. Vastuolu kaob, kui vaadelda seda, kuidas toimub inimajus andmetöötluslik protsess. Otsustamisprotsess võib toimuda teadvuses (kontrollitav ja analüütiline) või automaatselt st. toimub ilma inimteadvuse osavõtuta või mõlemas paralleelselt. Milline variatsioon neist domineerib, sõltub konkreetsest indiviidist ja olukorrast.

Analüütiliseks mõtlemiseks konstrueerib inimene endale mentaalse mudeli tegelikkusest nn. representatsiooni maailmast. Maailma mudel võidakse luua faktide või tõekriteeriumitele mittevastava informatsiooni põhjal ja see mõjutab otsustusprotsessi kvaliteeti. Teine lõpptulemust mõjutav tegur on otsustusreeglite ehk loogika kvaliteet; näiteks see, kas otsustamise aluseks võetakse kontrollitud faktid, mis on mitte ainult tõesed, vaid ka olulised olukorra hinnangul.

Automaatne andmetöötlus toimub erinevates inimaju allsüsteemides, mis ilma inimese teadliku osavõtuta ja mitmesuguste lähteandmete põhjal teevad otsuseid näiteks selle üle, milline on inimese vererõhk, südame löögisagedus või veres sisalduvate hormoonide kontsentratsioon. Automaatne (intuitiivne) protsess on ka inimese (samuti teiste bioloogiliste olendite) paljunemiskäitumine ja alalhoiuinstinkt.

Paljud automaatselt toimuvad protsessid on olemas kõigil bioloogilisitel olenditel, näiteks paljunemine ja sisekeskkonna homöostaasi säilitamine. Nende poolest on sarnane nii mikroob kui ka inimene. Aga omadus analüütiliselt mõelda erineb nii erinevate liikide vahel kui ka liikide siseselt oluliselt. See, kumb protsess domineerib, määrabki lõpptulemuse. Arsti poolt pakutav ravi võib olla pikaajaline ja ebameeldiv protsess, mille tulemus ei ole ette kindel ja millele mõeldes võib osadel inimestel tekkida ebameeldivaid emotsioone, mis võibki olla intuitiivse otsuse põhjuseks minna mõne alternatiivmeditsiini praktiseerija juurde. Nõid aga (kes teab, et on inimesi, kes usuvad seda, mida on meeldiv uskuda) reklaamib oma ravi kui kiiret ja efektiivset. Kui sellisel ravil ongi mingi efekt (parimal juhul platseebo või iseeneslik paranemine), on see lühiajaline või ebamajanduslik ja raviprotseduuri on ikka ja jälle vaja korrata (mitte küll meditsiinilistel, vaid majanduslikel põhjustel).

Eelnev annabki vastuse sellele, miks inimesed võivad teha täiesti vastandlikke otsuseid selles suhtes, milliseid meetodeid kasutada enda ravimiseks.

Oskuslik manipuleerija stimuleerib jõuliselt potentsiaalses ohvris latentset või mingi haiguse mõjul aktiveerunud enesealalhoiuinstinkti. Viitab patsiendi tõsisele olukorrale ja võimalikule isiklikule katastroofile. Seejärel aga pakutakse välja tasu eest võimalust olukorra patsiendile soodsaks lahenduseks. Ja siin pannaksegi patsiendi kognitiivsed võimed proovile. Need, kellel domineerivad automaatsed otsustusprotsessid ja teadlik analüütiline mõtlemine ei korrigeeri seda, teevad refleksiautomaadile iseloomuliku otsuse kasutada manipuleerija teenust. Eriti iseloomulik on see, et isegi eelnev enda või teiste kogemus sellest, et antud "raviskeem" ei tööta, ei korrigeeri valikuid. Kavatsuse säilitada tervis teostamine ebaõnnestus vale täidepanekustrateegia valiku tõttu, mis ongi puuduliku andmetöötlusliku protsessi tulemus.

See, et automaatsed protsessid domineerivad, on ilmne olukordades, mil otsustuse aluseks võetakse pigem kuulujutud kellegi edukast ravimisest nõidade poolt, kui analüütilist mõtlemist eeldavad statistilised andmed. Primitiivset otsustamist soodustab ka nõidade poolt pakutava ravi väidetav lihtsus ja kiirus. Siin kehtib aga vana põhimõte: see on liiga ilus, et olla tõsi.

Ära kasutatakse ka vigu assotsiatiivses mõtlemises. Väide, et punased joogid tõstavad vere hemoglobiinisisaldust või et inimene peaks sööma ainult toitu, mis on pärit tema sünnikodu lähedalt (on täpsustamata, kui mitme kilomeetri raadiusest), või see, et juba keskajal kasutati kuppude panekut ja aadri laskmist ravimeetoditena (põhjustavad aneemiat ja alatoitumust), ja see on tõestus nende efektiivsusest, on tüüpilised vead.

Eelkooliealine laps õpib, et materiaalsed olendid on olemas sõltumatult inimteadvusest, et neil on asukoht ruumis, et on olemas elutuid ja elus olendeid, et on olemas elutute asjade poolt põhjustatud sündmusi ja elusolendite poolt põhjustatud sündmusi ja mille poolest need erinevad. Kui need baasteadmised füüsikast, bioloogiast ja psühholoogiast moodustavad valesid assotsiatsioone, võib tekkida usk üleloomulikku. Võib tekkida usk, et kodumasinatel on oma tahe, et veel on mälu (psüühika omadus, kasutatakse homöopaatias), et mõtte jõul on võimalik ümber paigutada või töödelda esemeid (psühhokineesia) või et psüühilised protsessid võivad elada iseseisvat elu ilma materiaaalse kehata (kummitused). Meditsiini ajaloost ja eri rahvaste kultuurist leidub palju näiteid selle kohta, kuidas ravimiseks kasutatakse üleloomulike jõudude abi. Näiteks võib väita, et kivitüki sees on ravivat energiat, mis seda kaasas kandes (sõrmuses, ripatsis) kandub üle tema kandjasse. Mõned parandajad väidavad, et nad puudutuste, küünalde, lõhnade ja värvide kaudu siirdavad patsienti armastuse energiat ja sellega on võimelised ravima näiteks erinevaid nakkushaigusi. Loodetavasti sisestavad nad armastuse energiat valikuliselt ja see energa ei anna jõudu näiteks tuberkuloosibakteritele või soolestiku parasiitidele. Seni siiski ei ole veel suudetud seda ravivat energiat mõõta ei kvalitatiivselt ega ka kvantitatiivselt ja inimkonna lisanduvad teadmised viivad meid üleloomulikke nähtusi sisaldavast maailmavaatest järjest kaugemale.

Alternatiivmeditsiinis on laialdane väärarusaam kõige loodusliku kasulikkusest ja kõige kunstliku (vähemalt kaks tähendust: inimese poolt toodetu või näiliselt loodusliku) kahjulikkusest. Selline arusaam on primitiivne. Kui me jooksime looduslikku, puhastamata vett, siis hakkaksid väga lühikese aja (hiljemalt mõne nädala) möödudes plahvatuslikult levima erinevad nakkushaigused. Kui me ei kasutaks nende ravimiseks inimese poolt sünteesitud ravimeid, siis tõuseks elanikkonna suremus järsult. Samuti võib tappa looduslik madal õhutemperatuur, kõrge õhutemperatuur, päike, kuivus, liigne niiskus, naturaalne nikotiin, oopium ja "kuldsest, päikese käes küpsenud teraviljast" valmistatud alkohol. Toidulisandid, konserveerimine ja pakendamine on muutnud toiduaineid oluliselt hügieenilisemaks ja säästnud palju inimelusid.

Selleks, et konkreetses situatsioonis hinnata loodusliku või kunstliku kasulikkust või kahjulikkust, läheb vaja analüütilist mõtlemist.

Üleloomulikesse nähtustesse uskuvatel inimestel võib olla sama palju teadmisi bioloogiast ja füüsikast kui alternatiivmeditsiini mitte uskuvatel inimestel, aga ainult üleloomulikku uskuvatel on veel lisaks paralleelne arusaam vaadeldavast nähtusest. Nad võivad muu hulgas uskuda, et haigusi põhjustavad erinevad hingede maailmast pärit olendid, kuri silm võib nakatada koolerasse, et haigustel on psüühilisi omadusi nagu tahe, teadmised või mälu.

Kuigi kraanivee potentseerijad, bioväljade korrigeerijad ja sms sõnumi teel ravijad määratlevad teadlast kui haigete vaenlast, kes takistab inimeste otseteed õnnele ja ikka veel (aastal 2011, Euroopas) on inimesi, kes usaldavad manipuleerija mittekontrollitud "tõendusmaterjali", on teadus ja sellega lahutamatult seotud skeptiline mõtlemine põhjustanud vaieldamatu muutuse paremuse suunas. Ja õnneks on skeptilise mõtlemise meem osutunud nii elujõuliseks suhtes alternatiivmeditsiini meemiga ja paljundanud ennast nii laiaulatuslikult, et see protsess on pöördumatu.

Loo autor on Sven Toom

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid