„Sõna sport on liiga kitsendav. See, mis omab positiivset mõju, on kehaline aktiivsus. Spordis on muidugi alati olemas võistluskomponent, mis kindlasti motiveerib seda tegevust kordama ja loob teatud koostööd. See mõjub sotsiaalpsühholoogilisele elemendile vaimses tervises kindlasti hästi,“ sõnas Port saates „Terevisioon“. Hiljutistele uuringutele toetudes uskus ta seeläbi, et liikuvam eluviis muudaks maailma vaieldamatult paremaks kohaks, eriti lastele.

Näiteks avaldati mõne aja eest Austraalia teadlaste uuring, kes uurisid laste vaimse heaolu ja kehalise aktiivsuse vahelisi seoseid 6.–7. eluaastast 17.–18. eluaastani välja. „ Seal tuleb ilusti esile, et lapsed, kes spordiga aktiivselt tegelevad, nende puhul on selgelt olukord parem,“ märkis professor.

Loe täispikkuses artiklit lehelt Novaator.err.ee