„Ruuniteadlasena oli see vaieldamatult üks elu tipphetk,“ kinnitas Kristel Zilmer, Oslo Ülikooli kultuuriajaloo muuseumi ruuniekspert saates „Terevisioon“. Ruunikivi tükid jäid muuseumi arheoloogidele silma juba 2021. aasta novembris, kui nood tegid väljakaevamisi Ida-Norras Tyrifjorden lähedal Hole omavalitsuses. Algselt äratas leiukoht tähelepanu maa-aluse põletusmatuse tõttu.

„Tuhk ja luufragmendid võimaldasid radiosüsiniku meetodil määrata matmispaiga vanuse ja selle põhjal kindlaks teha ka ruunikivi vanuse. Meie dateering on meie ajaarvamise algusest kuni aastani 250. aastani pKr,“ sõnas Zilmer. Kuigi ruunikivi täpne vanus jääb seeläbi veel lahtiseks, on seeläbi 31 sentimeetri laiuse ja 32 sentimeetri pikkusel tahvlil olevate ruunide näol tegu teadaolevalt vanima ruunikirja näidisega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid