Uuring põhines 11 255 täiskasvanu andmetel. Kõiki neid inimesi küsitleti 25 aasta jooksul viiel korral ning paluti selle käigus kirjeldada oma sotsiaalmajanduslikku olukorda ja haiguslugu, vahendab ScienceAlert.

Uuritavatega tehtud kliinilised uuringud andsid aimu ka nende vereseerumi naatriumisisaldusest. Selle näitaja põhjal järeldas töörühm, kui palju vedelikku iga uuritav regulaarselt jõi. Mida rohkem vett inimene joob, seda väiksem on reeglina tema veres naatriumi suhteline sisaldus.

Loe täispikkuses artiklit lehelt Novaator.err.ee.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid