Ulme või reaalsus: ennustused, mis läksid täide
1987. aastal tootis Apple firma toonase tegevjuhi John Sculley kontseptsioonile toetudes video nimega "Knowledge Navigator" (tõlkes teadmiste navigaator), kus kujutati 25 aasta pärast olemasolevat tehnoloogiat. Videos näidati professorit, kes valmistus loenguks ning kasutas selleks prototüüp-iPadi ehk lamedat puutetundliku ekraaniga tahvelarvutit. "Knowledge Navigator" ise on aga häälega kontrollitav assistent.
Oma tööd tehes võtab professor vastu kolleegi videokõne, mis on tänu Skype'ile ja teistele programmidele meile hästi tuntud. Mis aga teeb selle tulevikku ennustava video kummaliseks, on ajaline täpsus, millega virtuaalset assistenti kujutati. Kui professor otsib viie aasta tagust uurimistööd, tuuakse välja dokument aastast 2006 ning kalendris on näha kuupäev 16. september. See tähendab, et videos toimuv leiab aset 16. septembril 2011. aastal. Hääljuhitava assistendi Siriga varustatud iPhone 4S-i esialgne väljalaskekuupäev oli 4. oktoober 2011 ehk vaid paar nädalat pärast videos kujutatud aega. Muidugi saab vaielda, kas videos ennustati tulevikku või hakati tulevikku kujundama selle video järgi.
1900. aastal tegi ameeriklasest ehitusinsener nimega John Elfreth Watkins arvukalt ennustusi selle kohta, milline võib maailm olla saja aasta pärast. USA koduperenaiste ajakiri Ladies' Home Journal avalikustas neist mõned artiklis "Mis võib juhtuda järgmise saja aasta jooksul" ("What May Happen In the Next Hundred Years").
Watkins alustas artiklit järgnevalt: "Need ennustused näivad kummalised, peaaegu võimatud," ning selgitas, et ta oli konsulteerinud riigi parimate teadus- ja õppeasutustega, et küsida spetsialistide arvamust kokku 29 teemal. Tema ennustusi lugedes tasub meeles pidada, et nende kirjutamise ajal ei olnud isegi sõiduautod massitootmises levinud, sest Henry Fordi mudel T-d tutvustati inimestele alles 1908. aastal.
Watkins ennustas ette nii värvifotosid (mis leviksid üle maailma vaid tunniga), kliimaseadmeid, mobiiltelefone, isegi ameeriklaste pikkuse kasvu, eelvalmistatud ja pakendatud toidu, USA populatsiooni kasvu aeglustumist (toona arvati hoopis, et see üha kasvab), kasvuhooneid, kus muudetakse talv suveks ning öö päevaks, televiisoreid, tanke ("Hiiglaslikud ratastel kindlused sõidavad üle avatud väljade meie ekspressrongide kiirusel."), kiiremaid ronge. "Inimene näeb üle kogu maailma. Inimesed ja kõiksugused asjad tuuakse kaamerate fookusesse, mis on elektriliselt ühendatud vooluringide teistes otses asuvate kaameratega, ulatudes tuhandeid kilomeetreid," võib viidata satelliittelevisioonile, internetile või mõlemale. Tema ennustustest saab lähemalt lugeda siit.
1987. aastal andis tuntud filmikriitik Roger Ebert intervjuu Omni ajakirjale, kus temalt küsiti, milline saab tema arvates olema tulevikus kino ja televisiooni vaheline konkurents. Ebert vastas: "Meil saab olema kõrgkvaliteediline, laiekraaniga televisioon ning nupuvajutusega valimissüsteem, et tellida filmi, mida tahad, siis kui tahad. Sa ei pea minema videolaenutusse, vaid tellima filmi ning siis maksma selle eest. Videokassetid saavad olema iganenud nii eelsalvestatud filmide näitamiseks kui ka filmide salvestamiseks. Inimesed salvestavad filme 8mm [filmi?] peale ning mängivad neid kasutades laserplaadi/CD tehnoloogiat... Sellise revolutsiooniga kohaletoimetamises ja levitamises saab igaüks, ükskõik mis suuruses linnas, näha filme, mida ta tahab näha."
Ajas, kus isegi kaabeltelevisioon oli tegemas lapsesamme või kus olid küll olemas laserplaadid ja CD-d, aga DVD-sid ei tulnud veel kümme aastat, võisid tema sõnad tunduda äärmiselt kummalised. Huvitav, kas keegi oskas üldse aimata, mida võib HDTV ehk kõrgkvaliteediline televisioon päriselt endast kujutada ning milline võib olla laiekraan televiisor?
Kui rääkida tuleviku ennustamisest, siis ei saa kuidagi jätta mainimata George Orwelli ning tema kujutlust düstoopsest maailmast, mida ta kirjeldas raamatus "1984" ja millest võime leida tänapäevaga mitmeid sarnasusi. Üheks näiteks on Suure Venna jälgimine - NSA pidev kõnede pealtkuulamine, kõnede andmebaasi olemasolu, ning inimeste isikliku info kogumine internetist. Samuti lõputu sõdimine, sõjaliste konfliktide õhutamine ja ka rahva rahulhoidmine tsirkuse ja leivaga - internetis on kuumimateks teemadeks erinevate kuulsuste rõivastevalik või paariminutilised vastuolulised muusikavideod, aga tõsisemad teemad ei saavuta kunagi sellise suurusega jälgijaskonda.
Märgata võime ka newspeak-i ehk uuskeelt, mis võib tänapäevases kontekstis osaliselt kattuda poliitiliselt korrektsete sõnadega. Eufemismide ning läbi lillede ütlemise kaudu muudetakse sõnade tähendust ning seoseid, mis nendega tekivad. Kaamerate ja muude jälgimisprogrammide kaudu meenutatakse inimestele, et neid jälgitakse pidevalt. USA-s on kogu peavoolumeedia kuue megakorporatsiooni käes ning seal esitletakse uudistena ka kallutatud statistikat, vääraid majanduslikke ennustusi ning võltsitud küsitlustulemusi, et jätta muljet paremuse poole muutumisest ning sellest, et kõik inimesed nõustuvad populaarseima arvamusega. Orwelli kujutatud maailma ning meie tänapäevase maailma sarnasustest saab lähemalt veel lugeda siit ning Zen Gardneri artiklist siit.
Ray Kurzweil on tuntud oma tehnoloogiliste saavutuste kohta käivate ennustuste poolest ja mees on isegi leiutanud mõningaid tehnoloogilisi vidinaid nagu näiteks teksti lugev tarkvara ja kõne tuvastavad seadmed, lisaks on viis tema novelli bestsellerid. Tema ennustused on aga üsna tihti tõeks muutunud ning üllatav on ka see, et mõnikord on täppi läinud isegi pakutud aasta. Mitmete ennustuste hulgast paistavad silma näiteks novellis "Intelligentsete masinate ajastu" ("The Age Of Intelligent Machines") mainitud Nõukogude Liidu lagunemine 1991. aastaks; see, et arvuti võidab parimaid inimmängijaid males aastaks 2000 ning et traadita internet muutub praktiliseks ja levinuks 21. sajandi alguses.
1999. aasta novellis "Vaimsete masinate ajastu" ("The Age Of Spiritual Machines") ennustas ta ette e-raamatuid, näotuvastuse tarkvara ning nanotehnoloogiat. Aastaks 2009. teatas Kurzweil, et tema 108-st ennustusest 89 olid täielikult täide läinud. 2012. aastal läbi viidud taashindamine selgitas välja, et Kurzweili prognoosidest on õigeteks osutunud 86%. Sellisel juhul on heaks (või hoopis halvaks?) uudiseks see, et ta on ennustanud inimestele surematust (või vähemalt kõvasti pikemat eluiga) nanotehnoloogia abiga.
Robert Heinlein (1907-1988) oli ulmekirjanik, kes hiilgas tehnoloogia mõjude ennustamises ja selles, kuidas kindlad tööriistad muudavad ühiskonda ning nende inimeste elusid, kes kasutavad neid iga päev. 1940. aastal kirjutatud loos "Solution Unsatisfactory" kirjutas ta oma kuulsaimast ennustusest. Nimelt kirjeldas ta külma sõda juba enne, kui USA sekkus Teise maailmasõtta ning alustas Manhattani projektiga. Loos arendas USA tuumarelva ning oli lühikest aega kogu maailmas ainus tuumajõud, aga teadis, et peagi saavad ka tema vaenlased selle relva. Lugu lõpes küll teisiti, kui läks meie ajalugu: tuumarelvade projekti juht tõukas USA valitsuse võimult ning kehtestas globaalse diktatuuri, millel on tuumarelvade monopol.
Sellise stsenaariumi asemel valitses tegelikult 40 aastat külma sõda, milles Nõukogude Liit omas mõjuvõimu pooles arenenud maailmas ning USA toetas diktaatoreid teises pooles. Lisaks sellele on tuumarelvad siiani olemas nagu ka valitsused ja organisatsioonid, kes on valmis neid kasutama. Samas kirjeldas Heinlein tuumarelvadega kaasnevaid probleeme enne, kui need avalikult aktuaalseks muutusid. Ta kirjeldas õigesti tehnoloogia mõju, aga mitte tehnoloogiat ennast, nimelt ei pidanud ta relvaks pommi, vaid hoopis radioaktiivset tolmu.
Muu hulgas ennustas Heinlein 1952. aasta Galaxy ajakirja veebruarikuises väljaandes, milline on tema nägemuses maailm aastal 2000. Mitmete ennustuste hulgas mainis ta ära, et "me kõik muutume ükskord näljaseks", isiklikud telefonid on piisavalt väikesed, et neid käekotis kanda ning kodutelefonid salvestavad teateid ja vastavad lihtsatele küsimustele.
Ta ennustuste hulgas on ka selliseid, mida on huvitav lugeda, kuid ei saa (veel?) täitunuks pidada: "Maailmariiki" ei teki, aga kommunism kaob planeedilt; kala ja pärm saavad inimeste peamiseks valguallikaks; veiseliha on luksus, lambaliha kaob müügilt; vähk, külmetushaigused ja hambaaugud ei tee inimestele enam muret ning meditsiinilistes uurimustes saab uueks revolutsiooniliseks probleemiks saavutada regeneratsiooni ehk võimaldada inimesel kasvatada endale näiteks uus jalg selle asemel, et seda asendada proteesiga.
Lisaks oli Heinlein veendunud, et "on äärmiselt ebatõenäoline, et USA alustab "ennetuslikku sõda": "Me võitleme, kui meid rünnatakse kas otseselt või territooriumil, mida me oleme lubanud kaitsta." Heinleini ennustustest saab lähemalt lugeda siit ja siit.
Internetti või sellelaadset süsteemi on ennustanud mitmed tuntud inimesed, sealhulgas ka kirjanik Mark Twain (1835-1910). Aastal 1898 kirjutas Twain loo "From The London Times of 1904", milles ta kirjeldab ühendunud võrgustikku, mis töötab telefoniliinide abiga ja mis meenutab internetti. Seadme nimi oli telektroskoop ning lisaks sellele, et seda sai kasutada piiramatute kauguste tagant, oli sellel ka meelelahutuslikum funktsioon: "ja maailma igapäevased tegevused olid tehtud kõigile nähtavaks ja ka kuuldavalt arutletavaks pealtnägijate poolt, keda eraldas ükskõik mis arv liigasid".
Telektroskoopi kasutab ebaõiglaselt mõrvas süüdi mõistetud ohvitser, kes on vangis ning ootab oma hukkamist. Et aega veeta, kasutab ta telektroskoopi, et maailmas "ringi surfata", kuigi ta ise ei saa kuskile liikuda: "...päevast päeva ja ööst öösse, ta helistas ühte maailma nurka teise järel ning vaatas sealset elu, uuris selle kummalisi vaateid ning rääkis sealsete inimestega ning mõistis, et selle imelise instrumendi abiga oli ta peaaegu sama vaba kui linnud õhus, kuigi ta oli vang lukkude ja trellide taga. [-] Aeg-ajalt kuulsin ma teda ütlemas "anna mulle Yedo (Tokyo)"; järgmisena "anna mulle Hongkong"; järgmisena "anna mulle Melbourne". Ja mina suitsetasin edasi ning lugesin mugavuses, seni kuni tema uitas ringi eemalasuvas all-maailmas, kus päike paistis taevas ning inimesed olid oma igapäevastel töödel."
Tundub, et Twain mitte ainult ei kirjeldanud internetti, vaid ka midagi sotsiaalvõrgustiku sarnast, kus ta sai suhelda igas maailma nurgas oleva inimesega ning otse vaadata videosid. Lugu "From the London times of 1904" saab lugeda siit.
Kirjanik Jules Verne (1828-1905) kirjutas samuti mitmetest leiutistest, mis olid kõvasti tema ajast ees, aga ometi talle tuttavatest elementidest ehitatud. Tema kujutatud helikopterid ja allveelaevad olid tehtud materjalidest ja kasutasid kütuseid, mis olid tööstusrevolutsiooni tulemus. Lisaks eelmainitutele ennustas Verne ka uudistesaateid, päikesepurjesid, kuumooduleid, taevasse kirjutamist, videokonverentse ja elektrišokirelvasid (nendest ennustustest saab lähemalt lugeda siit.
Kõige rohkem huvi on aga äratanud tema ennustus Kuule lendamise kohta. Verne'i 1865. aastal kirjutatud novell "From The Earth to The Moon" (saab lugeda siit) ennustas ette üllatavalt palju detaile umbes saja aasta pärast toimunud Apollo 8 missiooni kohta. Kuigi Verne'i nägemuse järgi saadeti rakett orbiidile hiiglasliku relva abil, olid teised detailid täpsemad: tema novellis lasti Floridast kolmeliikmeline meeskond alumiiniumist ehitatud kosmoselaevas üles kahuri poolt nimega Columbiad. Meeste nimedeks olid Ardan, Barbicane ja Nicholl. Apollo 8 missiooni toimumispaigaks oli samuti Florida, kolme mehe nimed olid Anders, Borman ja Lovell, kosmoselaev oli ehitatud valdavalt alumiiniumist ning komandokapsli nimi oli Columbia. Rohkemate sarnasuste kohta saab pikemalt lugeda siit.
Lisaks on märkimisväärne see, et Verne kirjeldas seda, kuidas astronaudid kogesid kaalutust, siis kui tal ei saanud olla kindlat teadmist selle kohta, et selline võimalus on kosmosereisil olemas: "Kolm seiklushimulist seltsimeest olid üllatunud ja hämmeldunud, vaatamata nende teaduslikele arutlemistele. Nad tundsid, kuidas neid kantakse imede riiki! Nad tundsid, et kaal tõepoolest ei tahtnud nende kehasid. Kui nad sirutasid oma käed välja, ei püüdnud nad kukkuda. Nad raputasid pead. Nende jalad ei klammerdunud enam mürsu põrandale. Nad olid nagu purjus mehed, kellel pole endis stabiilsust."
Herbert George Wells (1866-1946) oli inglise kirjanik, kes ennustas ette nii Teist maailmasõda, lasereid, mobiiltelefone, automaatselt avanevaid uksi kui ka geenitehnoloogiat. Tema kõige kuulsamaks ennustuseks aga olid tuumarelvad. 1913. aastal kirjutatud teoses "The World Set Free" (saab lugeda siit) kirjeldas Wells linnu üle kogu maailma, mida hävitatakse aatompommide poolt. Ta kirjeldas nii seenekujulist pilve kui ka kestva radiatsiooni mõju.
"Peaaegu iga maailma riiki kujutaval kaardil märgivad kolm või neli või rohkemgi punast ringi, paarkümmend miili diameetriks, surevate aatompommide positsioone ning surma alasid, mida inimesed on olnud sunnitud hülgama endi ümber. Nendes alades hävisid muuseumid, katedraalid, paleed, raamatukogud, meistriteoste galeriid ning suur kogu inimsaavutusi, mille söestunud jäänused lebavad maetult, pärand huvitavast materjalist, mida ainult tulevased põlvkonnad võivad loota uurida..."
Ta nägi ette ka nende relvade leviku probleemi ja ütles, et globaalne valitsus oleks ainus võimalus ennetada riike hävitamast ennast (ja teisi) nende relvadega.
Sir Arthur Charles Clarke (1917-2008) oli briti kirjanik, kes avalikustas arvukaid esseesid oma tulevikunägemuse kohta. Üheks tema enimarutletud teemaks oli massitransport - ta kirjutas nii lennukitest, mis viiks inimesi teisele poole maad paarikümne minutiga, teleporteritest kui ka hõljukitest. Lisaks leidis ta, et tulevikus hakatakse merd kaevandama, ära kasutama asteroide toormaterjalide jaoks, ilma kontrollima, looma replikaatoreid, mis suudavad luua kõike, mida me tahame, sealhulgas ka teisi replikaatoreid ja võib-olla isegi ületama gravitatsiooni.
Ta lootis ka, et inimene kõnnib Veenusel ja Marsil ning elaks püsivates asumites nendel planeetidel, aga pani ka väga suurt lootust kommunikatsiooni satelliitidele. Allolevas videos kirjeldab ta, milline võib tulevik olla tänu arenenud kommunikatsioonile näiteks 2000. aastal ning muu hulgas peab ta võimalikuks linnade tähtsusetuks muutumist või isegi kadumist. Seda aga mitte aatompommi pärast, vaid kuna suhtlemine on muutunud nii lihtsaks, kiireks ja kõikjale levinuks, siis ei pea inimesed enam linnadesse koonduma.
Allikas: Telegram.ee
Loe lisaks: Ingrid Peek: Tänane ulme on homne argipäev
