Viha - sõnum sellest, et asjad ei ole korras

 (1)

Viha - sõnum sellest, et asjad ei ole korras
Viha - sõnum sellest, et asjad ei ole korrasdepositphotos.com

Viha on märguanne, mida tasub kuulda võtta. Meie viha võib olla sõnum sellest, et meile on liiga tehtud, meie vajadusi või soove ei ole piisavalt tähele pandud või lihtsalt, et miski asi ei ole korras. Millest räägib viha ja kuidas sellega toime tulla?

Viha on tunne ja sel on alati põhjus. Viha väärib meie lugupidavat tähelepanu. Meil on õigus kõigile oma tunnetele – ja viha pole siin erand. Kuigi viha väärib alati tähelepanu, on naised õppinud oma viha maha suruma, eitama või vallandama viisil, mis jätab nad abitusse ja jõuetusse olukorda. Kuidas oleks õige toimida, kui suhtesse on saabunud viha?

Loe ka lugu "Julgus olla vihane: õpi kasutama oma vihaenergiat"

Siin on mõned põhitõed ja hoiatused, mida on kasulik meeles pidada, kui olete vihane:

1. Tõstke häält, kui asi on teile väga tähtis.

Muidugi ei tasu solvuda igast ülekohtusest sõnast või ärritavast asjaolust. Laske mõnel asjal minna loomulikku rada – see on küpsuse märk. Aga viga on hoida suu kinni seal, kus selle hind on meelekibedus, kahetsus ja rahulolematus. Kaotame käest oma "mina", kui ei võta seisukohta asjades, mis on meile tähtsad.

Seotud lood:

2. Ärge lööge siis, kui viha teis üle keeb.

Loe veel

Korralik riid puhastab õhku nii mõneski inimsuhtes, aga kui olete seadnud endale eesmärgi muuta jäika mustrit, pole vaja tõsta häält hetkel, kui olete vihane või ärevil. Kui teil kõneluse ajal silme eest mustaks läheb, võite öelda: "Ma vajan natuke aega, et mõtteid koguda. Räägime hiljem edasi." See, et tuntakse vajadust korraks eemalduda, ei ole seesama mis külm endassetõmbumine või suhte katkestamine.

3. Võtke piisavalt aega olukorra üle järelmõtlemiseks ja oma seisukoha väljaselgitamiseks.

Enne kui häält tõstate, esitage endale järgmised küsimused: "Mis mulle selles olukorras viha teeb?", "Milles on õigupoolest asi?", "Mida ma sellest asjast arvan?", "Mida tahan saavutada?", "Kes mille eest vastutab?", "Mida ma õigupoolest tahan muuta?", "Mida kavatsen teha ja mida mitte?"

4. Ärge lööge allapoole vööd.

Süüdistamine, tõlgendamine, diagnoosi panemine, sõim, analüüs, päherääkimine, moraalilugemine, ähvardused, ülekuulamine, häbistamine ja loengu pidamine – need on löögid allapoole vööd.

5. Rääkige enda nimel.

Harjutage ütlema "mina mõtlen", "mulle tundub, et…", "mina kardan", "mina tahan". Tõeline "mina"-lause räägib midagi teist endast: see ei arvusta ega süüdista teist inimest, ei pea teda vastutavaks teie tunnete ega reaktsioonide eest. Hoiduge maskeeritud "sina"-lausete ehk vale-"mina"-lausete eest ("Minu meelest oled sa autoritaarne ja enesekeskne").

6. Ärge esitage ebaselgeid nõudmisi.

"Ma tahaksin, et sa vaistlikult aru saaksid, mida ma vajan." Rääkige teisele inimesele, mida te täpselt tahate ("Sa võid mind praegu kõige paremini aidata sellega, et lihtsalt kuulad. Ma ei oota sinult praegu mingeid nõuandeid"). Ärge oodake, et inimesed loeksid teie soove silmist või teeksid asju, mida te pole palunud. Keegi ei või lugeda teie mõtteid, isegi mitte need, kes teid armastavad.

7. Ärge unustage, et inimesed on erinevad.

Meie suhted ei ole enam üksteisega nii väga läbi põimunud, kui mööname, et on just nii palju eri viise näha maailma, kui maailmas on inimesi. Kui tülitsete selleks, et välja selgitada, kes teab tõde, võite sattuda eksiteele. Erinevad arvamused ja reageerimisviisid ei tähenda ilmtingimata veel, et ühel oleks õigus ja teisel ei oleks õigust.

8. Ärge sukelduge mõistusepärasesse vaidlusse, mis ei vii kuhugi.

Ärge ajage ennast närvi sellega, et püüate tõestada teisele oma seisukoha õigsust. Kui teine ei kuula, ütelge lihtsalt: "No-jah, sinu meelest võib mu jutt olla tobe, aga see on, kuidas ma end tunnen." Või: "Saan aru, et sina arvad teisiti, me näeme neid asju erinevalt."

9. Pidage meeles, et igaüks vastutab oma käitumise eest.

Ärge süüdistage isa uut naist selles, et too ei lase isa teie lähedalegi. Kui teie ja isa kaugus teile viha teeb, on teie kohus midagi ette võtta. Oma käitumise eest vastutab isa ise, mitte tema naine.

10. Ärge rääkige teisele, mida too mõtleb, tunneb, kuidas ta peaks mõtlema või tundma.

Kui teine teie peale vihaseks saab, ärge kritiseerige tema tundeid, ärge ütelge talle, et tal pole õigust vihaseks saada. Parem on öelda: "Ma saan aru, et sa oled vihane, ja kui oleksin sinu asemel, oleksin ise ka vihane. Aga ma olen asja üle sügavalt järele mõelnud ja niisugune on minu otsus." Pidage meeles, et ühe õigus vihane olla ei tähenda ilmtingimata, et teine oleks süüdi.

11. Vältige kõnelusi kolmanda osalise vahendusel.

Kui olete vihane venna peale, kes on halvasti käitunud, ärge ütelge: "Mu tütar oli väga õnnetu, et sa ei tulnud tema esinemist vaatama." Proovige selle asemel öelda: "Olin vihane, et sa ei tulnud. Sa oled mulle tähtis inimene ja tahtsin, et sa kohal oleksid."

12. Ärge arvake, et muutused tulevad siis, kui tülitsete stiilis "viruta ja jookse peitu".

Lähedastes suhetes toimuvad muutused aeglaselt. Isegi kui muudate mõnd väga väikest asja, proovivad teised mitu korda järele, kas sul on sellega ikka tõsi taga. Ärge kaotage julgust, kui te teooriat praktikasse rakendades peaksite ka mitu korda järjest läbi põruma. Võite näha, et algus läheb päris libedasti, aga kui pinge tõuseb, läheb kõik untsu. Rajalt kõrvale eksimine käib asja juurde, seetõttu peaksite enda vastu kannatlik olema. Teil on ees mitu võimalust rajale tagasi tulla… ja uuesti proovida.

Kõige olulisem on endale tunnistada ja võtta vastutus selle eest, et meie ise peame üleval neid mustreid, mis meid marru ajavad. Oma "mina" loomine ja iseendaks saamine on väljakutsed, mis me peame lõpuks üksinda vastu võtma ja teoks tegema. Abiks viha põhjuste leidmisel ja nendega toime tulemisel on kirjastuselt Pilgrim ilmunud PhD Harriet Lerneri lähisuhtemustrite muutmise käsiraamat "Vihatants".

Loe ka lugu "Julgus olla vihane: õpi kasutama oma vihaenergiat"

Loe katkendit raamatust "Vihatants" - käsiraamat, mis aitab naistel muuta oma lähisuhtemustreid

Autor: Harriet Lerner

KOMMENTEERI!