Praktilised nõuanded ärevuse ja depressiooniga toimetulekuks


Praktilised nõuanded ärevuse ja depressiooniga toimetulekuks
Foto: depositphotos.com

Kuidas leida leevendust ärevusele ja depressioonile? TV3 saatest "Hüpnotisöör" tuntud Maris Saar ja tema koostööpartner Siim Sildoja annavad oma raamatus "Elu muutev hüpnoos" häid nõuandeid meele rahustamiseks ja sisemise tasakaalu tagasi saamiseks.

Me kõik oleme mingil hetkel ärevust tundnud. Kerge ärevus on täiesti normaalne tunne. Mõnes olukorras on see isegi positiivne, sest see toob meid rohkem hetkesse. Näiteks kui inimene kõnnib džunglis ja seal on pime - ja ta on enda jaoks harjumatus situatsioonis -, siis see kerge ärevus tuleb hoopiski kasuks, valmistab ette vajadusel kasutama ka "võitle või põgene" reaktsiooni - ehk ta on valmis kõigeks ning selles olukorras on see väga kasulik. Tema keha suudab meeletu kiirusega reageerida ja võtta vastu otsuse, kas võidelda või põgeneda.

Ärevusel on erinevaid tasemeid. Kerge ärevustase enne esinemist või võistlusi sunnib inimest ennast kokku võtma, et pingutada. Kui lahendusi justkui pole, alati, kui on väga raske hetk, saab ennast olukorrast distantseerida ja mõelda, mida ma teeksin ja kuidas ma käituksin, kui seda olukorda poleks. Ja siis tehagi nii.

Näide Siimu elust. Mul tekkis ärevushoog reisile minnes. Soovisin, et minu laps oleks minuga, aga tollel hetkel teatud põhjustel ta minuga polnud. Mul tekkis sees tugev ärevus ning sellele lahendust otsides aitas mind edasi mõte, et kuna ma ei saa sinna midagi parata, et ta minuga pole, siis kuidas ma käituksin, kui mul näiteks polekski last. See aitas mul leida lahenduse, et ärevus endast välja juhtida ja leida rahu enda sees, sest sellel hetkel ma olukorda muud moodi lahendada ei saanud. Selline praktika aitab ärevushetkedel paljusid erinevaid asju ümber hinnata.

Seotud lood:

Pikaaegne ärevus on kehale väga koormav. Näiteks kui inimene tuleb pärast pikka tööpäeva koju, peaks ta oma koduses turvakeskkonnas rahunema, aga sageli tuntakse end ärevalt, see on pidev protsess, igapäevane. Siis tuleks leida endast üles see põhjus, miks see ärevustunne ära ei lähe. Pidevas ärevusseisundis olek on väga väsitav. Püsivat ärevust tekitavad väljaelamata tunded, mida on maetud sügavale enda sisse, võib-olla juba pikemat perioodi järjest.

HARJUTUS. Mõtle korraks, kuidas sinu elus olukord on? Kas sa võtad alati töölt koju tulles 5 minutit endale? 5 minutit selleks, et lubada endal täielikult välja lülituda tööst, päevapingetest ja rahuneda, nii et oma koju, oma turvakeskkonda jõuda nii, et kõik tunded on välja elatud ja oled juba rahunenud, lõõgastunud. Kui sa ei ole sellist praktikat teinud, siis võta see endale igapäevaseks harjumuseks. Võta oma päevik ja pane tekkinud mõtted kirja.

Pikaaegne ärevuse eiramine tekitab tavaliselt kas depressiooni või siis mingi muu füüsilise, kehalise lagunemise või ülesütlemise. Kui pikaaegselt olla ärevusseisundis, siis inimene väsib. Füüsilisel kehal on raske - sest närvisüsteemi pidev valmisolek reaktsiooniks "võitle või põgene" tähendab seda, et verd pumbatakse jäsemetesse ja pähe ja seetõttu siseorganid ja nahaalused veresooned ei saa piisavalt verd, see omakorda aga hakkab kohe nii rasvkoe ainevahetuses kui organite töös märku andma. Mida kauem see kestab, seda rohkem probleemid süvenevad. Selle tulemusena võib tekkida ka depressioon, mis on tegelikult vaimne häire.

Näiteks naistel võivad tekkida pikaajalise depressiooni tulemusena suguelundite haigused. On inimesi kellel pikaajalise ärevuse tulemusena on tekkinud tugevad peavalud. Füüsiliste vaevuste ilmnemisel ei puugi depressiooni veel tekkinud olla või siis on see niivõrd kerge, et suudetakse endiselt tegutseda nii, nagu tahetakse. Aga pidev üleliigne ärevus tekitab alati lõpuks stressi ning sellega koos kas vaimse häire, näiteks depressiooni, või siis kehalised probleemid, igaühel väljendub see erinevalt.

Meie ühiskond on järjest rohkem liikunud sellises suunas, kus oma tundeid ja emotsioone siiralt ei väljendata, vaid pigem hoitakse neid tagasi. Sotsiaalmeedias on smiley'd ja like'd, naerunäod, mis nutavad jne, aga need väljendavad väga vähe inimeste tegelikke emotsioone. Igaüks peaks leidma omale turvalised viisid, kuidas oma tundeid igapäevaselt välja elada ja oma füüsilisi ja mentaalseid pingeid maandada.

Loe veel

Kui sa tunned, et sul on kellegagi konflikt, siis võid näiteks seda inimest endale ehedalt ette kujutada ja siis kõva häälega väljendada talle oma tundeid, olgu selleks viha, armastus, raev, sõprus või muu. Füüsilisi pingeid maandada saab väga lihtsalt - füüsilisi tegevusi tehes. Näiteks iga päev (!) vähemalt 30 minutit jalutada. Vabalt võib selle asemel ka 15-20 minutit tantsida kodus, nii nagu igaüks oskab, suudab ja tahab. Igaüks saab leida endale hea füüsilise tegevuse, mis talle sobib ja mida iga päev siis regulaarselt teha. Näiteks tööle jala kõndimine ja töölt tagasi kõndimine. Piisavat füüsilist koormust on väga vaja iga päev - ei piisa sellest, et terve nädal midagi ei tee, aga pühapäeval rassin metsas ja teen füüsilist tööd päev otsa. See ei ole igapäevane pingete maandamine, kuigi ka see kindlasti leevendab võrreldes sellega, kui üldse mitte midagi teha. Seda igapäevast liigutamist võiks järk-järgult kasvatada kuni tunni ajani või isegi rohkem. Igapäevaselt ennast liigutades saab kehast füüsilised pinged hästi välja.

Veel üks võimalus ärevusest vabaneda on näiteks ennast esile tuua - läbi mõelda, mis on see, mida sina enda elus soovid või mida sa soovid sel hetkel teha. Ja siis tee seda. Või siis võta regulaarselt hetki iseendale, näiteks tee 2x5 minutit päevas meelte praktikaid, ela tundeid välja - nuta, naera, karju või tee nii, nagu sul on vaja, mediteeri, liigu. Leia endale ise toimivad lahendused ja kujunda need harjumusteks.

HARJUTUSED. Vaimseid pingeid saab kehast välja mitmesuguste harjutuste abil. Kõige lihtsam on endast välja karjumine. Näiteks minna metsa või autosse ja täiest kõrist 3 korda karjuda - või siis röökida kodus patja, seda samal ajal kasvõi pekstes. Samamoodi aitab ka enda tühjaks rääkimine, nii et leidke endale inimesed, kellega saate kõigest rääkida. Kõige parem praktika oma vaimseid pingeid välja lasta on aga tegeleda meditatiivse tegevusega, ka hüpnoos on meditatiivne praktika. Võib teha enesehüpnoosi, kasutada sobilikke sisseloetud hüpnoose või tegeleda vabastava hingamisega, kui see teie puhul toimib. Ei ole kindlat nõuet või mingit kindlat liiki meditatiivset tegevust, mida kindlasti peab tegema - näiteks võib, aga ei pea ilmtingimata tegema transpersonaalset meditatsiooni või Osho meditatsioone. Igaüks võib vabalt teha oma meditatsiooni, lihtsalt vaigistada oma mõtteid, keskenduda iseendasse ja hakata leidma oma probleemidele lahendusi, mitte suruda oma mõtteid ja probleeme alla.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim Poolt välja antud Maris Saare ja Siim Sildoja raamatust "Elu muutev hüpnoos".

Loe lisaks: Elu muutev hüpnoos: kuidas saada teadlikuks oma tõelisest olemusest?

Alkeemia lugemisnurk | Hüpnotisöör Maris Saar: hüpnoos aitab muuta harjumusi ja võtta vastutust oma elu eest

Alkeemia lugemisnurk: kuidas vabaneda teadlikest ja alateadlikest hirmudest?

KOMMENTEERI!