Naiseks olemise kunst II: Nunn, prostituut, nõiamoor, amatsoon, tuhkatriinu - milline variarhetüüp sinus võimutseb?

 (1)

Naiseks olemise kunst II: Nunn, prostituut, nõiamoor, amatsoon, tuhkatriinu - milline variarhetüüp sinus võimutseb?
nunndepositphotos.com

Alkeemia avaldab järjejutuna katkendeid psühhoterapeut Katrin Saali Sauli värskelt ilmunud raamatust "Naiseks olemise kunst", kus autor kirjeldab naise nelja elutervet arhetüüpi ning ka nende variarhetüüpe. Millised on variarhetüüpide ilmingud ning kuidas need naist mõjutavad ja kujundajavad?

Eluterve arhetüüp rõõmustab naist ennast ja tema kiirguses on ka teistel inimestel hea olla. Eluterve arhetüüp on tasakaalus. Sellest, mida tasakaal iga eluterve arhetüübi juures konkreetselt endast kujutab, tuleb pikalt juttu järgmistes peatükkides.

Paraku on aga nii, et tasakaalu on keeruline leida ja raske hoida. Vääratada on lihtne mõlemale poole - minnes üle võlli ehk siis evida mingit energiat liiga palju või siis vastupidi - naisel pole sisemist jõudu/julgust/oskust arhetüüpi endas kogeda. Tulemuseks on ebaküpsete variarhetüüpide domineerimine naise psühholoogias.

Kui elu on lill, pole sugugi keeruline püsida elutervetes arhetüüpides. Variarhetüüpidesse satub naine suuresti ikka selle pärast, et ta elu pole lill või vähemalt tundub naisele, et see on mingi vale lill ning ta libiseb tasakaalus arhetüübist välja.

Olen rajanud oma teooria variarhetüüpidest sellisena, et tasakaalus arhetüübil on kaks üle võlli läinud ning kaks nõrka variarhetüüpi.

Seotud lood:

Üle võlli läinutest ühel juhul liialdab naine arhetüübi psüühilise energiaga, seda energiat on tema mõtlemises ja käitumises liiga palju. Teisel juhul on ta aga liialduse tõttu sootuks eemaldunud naiselikust energiast ning saanud tulemuseks meheliku, agressiivse ja aktiivse väljenduse.

Loe veel

Arhetüübi nõrga väljenduse puhul ei kasuta naine ühel juhul selle arhetüübi psüühilist energiat oma elus piisavalt. Teisel, äärmuslikul juhul kaotab naine kontakti arhetüübiga täielikult.

Edaspidi vaatlemegi eluterve arhetüübi ja tema varjupoolte avaldumist järgmise skeemi kohaselt:

    0     -   puudulik variarhetüüp, kus kontakt eluterve arhetüübiga on täielikult kadunud

    -     -   nõrk variarhetüüp, kus kontakt eluterve arhetüübiga on liig vähene

    ♥     -   eluterve, tasakaalus arhetüüp

    +     -   üle võlli läinud variarhetüüp, kus arhetüüp avaldub liiga tugevalt

    ♂    -   mehelik variarhetüüp, kus arhetüüp avaldub veelgi jõulisemalt, agressiivselt, aktiivselt - mehelikult.

+ Tütarlaps võib minna liiale usaldamise ja muretusega. Siis saab temast Naiivitar, kes usub kõike, mida talle räägitakse. Ta on teiste poolt väga mõjutatav ja lapsik. Tema usaldus universumi headusesse ja küllusesse on liigutav. Tema siirus, lihtsameelsus ja abitus on armas ja ligitõmbav - iga Lumivalgukese jaoks on kuskil Pöialpoisid, iga Punamütsikese tarvis leidub Jahimees.

Veelgi rohkem üle võlli minnes, kui mängulusti ja julgust Tütarlapsel liiga palju on, saab temast Amatsoon - naissõdalane, poisstüdruk, kes kannab parema meelega pükse, istub kartmatult mootorratta selga, jumaldab suurt kiirust, sporti ja riski. Ta on nooruslik, kehaliselt väga võimekas. Ilma asjata teda pisaraid valamas just ei näe. Stiilipuhta avaldumisvormi näol kohtame teda kriisikolletes naissõdurina. Adrenaliin on ta magustoit. Iseenesest on see väga äge karakter - ainult et pigem mehelik, mitte naiselik.

- Ent elurõõmsast tüdrukust võib mõnikord järel olla vaid kurblik Inetu Pardipoeg, kes tunneb, et ta kuhugi ei kuulu, keegi ei taha temaga mängida. Pole tal kontakti muretuse, lusti ega vallatusega. Ja kahjuks napib ka julgust, et teiste mänguga liituda. Pisarad ja ohked on tal alatasa kurgus. Ohvrina süüdistab ta oma saatuses teisi inimesi, et need on röövinud tema naeru. Depressioon on talle tuttav kaaslane.

0 Kui Tütarlapse elurõõm on aga täiesti kokku kuivanud, kohtume Kuivikuga. Elu on justkui välja pressinud temast viimsegi elumahla. Ta on kõiges eluterve Tütarlapse vastand. Maailm tundub talle ohtliku paigana. Ta tahaks viibida oma turvatsoonis. Elu väljaspool tuttavat turvatsooni näib talle hirmutav. Ta on ratsionaalne ja tõsine. Mängulisus on mõiste, mille tähenduse ta peab võõrsõnade leksikonist uuesti järele vaatama.

+ Sensuaalsest Armastajast saab üle võlli minnes Prostituut. Ta üleeksponeerib oma seksuaalsust nii riietuses kui käitumises, ta võrgutamisrituaalid on häbitult avalikud. Seks on ta elus edasiliikumisvahend ja elatusallikas. Ta enesehinnang on võrdelises seoses meeste tähelepanu ja imetlusega. Kui Armastaja tõmbab sulnilt mehi ligi, siis Prostituut ajab mehi uljalt taga.

Veelgi rohkem üle võlli minnes, kui Prostituudi energiale lisandub Amatsooni mehelik agressiivsus, astub areenile Must Lesk. Ämblike maailmas teame Musta Leske kui emasämblikku, kes isase pärast paaritumist sageli tapab. Inimmaailmas vangistab Must Lesk oma seksuaalsust ämblikuvõrguna kasutades mehe, imeb ta hoolimatult eluenergiast ja/või rahast tühjaks ning liigub süümevabalt järgmist ohvrit otsima.

- Kui seksuaalsus pole naisele oluline, jääb naine Nunna aseksuaalsesse energiasse. Nagu päris nunnad pühendavad end Jeesuse teenimisele, nii suunab ka see naine oma kire mingile suuremale eesmärgile, olgu selleks siis maailmarahu, teadus või omaenese väiksed lapsed. Igatahes ei seostu tal seks naudingu ja mahlase suhtega, vaid on pelgalt reproduktiivne akt, millesse ta suhtub jahedalt.

0 Kui aga Armastajaenergia on naisele täiesti võõras ja vastumeelne ning seks on hirmutav ja/või räpane kohustus, muutub naine frigiidseks Vanapiigaks. Sellise naise sees tiksub komblusmõõdik, mille seier reageerib hüpertundlikkusega igale seksuaalse alatooniga väljendusele. Ka Armastaja energiaga kaasnev flirt pahandab teda. Avalikus kohas suudlevad inimesed aga kutsuvad temas esile raevupahvakuid.

+ Kuninganna arhetüübiga liialdades on tark ja õiglane Kuninganna andnud oma trooni Jääkuningannale. Ta on meisterlikkuseni omandanud eluterve Kuninganna võime olla distantne ja jahe. Paraku on ta läinud jahedusega üle piiri. Seal, kus puudub armastuse soojus, leiab aseme külmus. Jääkuningannal on endast ülespuhutult hea arvamus. Harva libisevad ta huultelt tänusõnad. Oma kuningriigi teenimise asemel tahab ta, et teenitaks hoopis teda. Ta vaikib üleolevalt ega vaevu vestluspartnerile otsagi vaatama. Kui ta siiski midagi ütleb, nähvab ta õelalt. Ta ei hooli inimeste tunnetest ega vajadustest ning ei adu, kuidas ta salvav keel teistele inimestele mõjub. Ta on türann, aga samas nutikas, need omadused kokku võimaldavad tal inimestega osavalt manipuleerida.

Kui Kuninganna arhetüüp liialdab talle omaste liidrioskuste ja saneerimisvajadusega, saab temast Revolutsionäär. Ta võitleb mingi suurema eesmärgi eest ja nimel. Ta on tark, julge, terav, enesekindel. Raudse tahtega, valju häälega. Raudne Leedi. Iseenesest vaimustav arhetüüp, kelleta poleks näiteks naistel paljusid tänapäeval iseenesestmõistetavaid õigusi, ainult nagu Amatsoongi - see on mehelik arhetüüp.

- Kui naisel pole kontakti enda kuningannaliku tarkuse ja väega, on ta rahvakeeli tuntud kui Printsess Hernel. Ta on ärahellitatud ja upsakas. Variarhetüüpide draama-Kuninganna tiitel kuulub vaieldamatult temale. Ta elu tundub liiga tühine ja igav, kui ta ei tekita teeklaasis tormi - seepärast tundub talle hernetera madratsikuhja all kivikamakana, mis põhjustab talle uskumatuid kannatusi. Neist tahab ta jutustada kõigile, kel kõrvad.

0 Kuninganna arhetüübi täielikku puudumist esindab Müürililleke. Ta on vaikne, tagasihoidlik, keegi ei märka teda. Ta ei usu, et tema ideed võiksid midagi muuta. Kahjuks keegi ei tea, et tal ideid üldse on, sest tal puudub hääl, et end kuuldavaks teha. Tal puudub julgus, et häält teha. Tal puudub kontakt oma väega. Ta ei usu iseendasse, oma mõtete väärtusesse.

Perenaise energia on kõige komplitseeritum, sest selle laia arhetüübi sisse mahub omakorda veel üks arhetüüp - Ema. Perenaise arhetüübi tasakaalus hoidmine nõuab eriti neilt naistelt, kes valivad kogeda emaduse paljunõudvat väljakutset, meisterklassi, siin on enese kaotamise võimalus eriti suur.

+ Kui Piisavalt Hea Ema kaldub perfektsionismi suunas, siis muutub ta üle võlli kiikudes Kanaemaks, kes muretseb oma laste pärast liig palju. Lootuses, et ta suudab hädad oma kullakallitest lastest eemal hoida, kontrollib ta kõike ja kõiki ja parema meelega hoiaks lapsed veel pikalt oma puhevil sulestiku varjus. Laste õnnestumised on tema õnn. Kahjuks ei jagu Kanaemadel silmi oma laste kõrvalt muule - oma mehe olemasolu unub sootuks. Enda vajadused, huvid, sõbrad jäävad tahaplaanile.

- Vastandina Kanaemale jätab Rongaema oma pesakonna unarusse ja keskendub vaid iseendale. Tänapäevases maailmas on ta lastel sagedaseks hoidjaks I-Pad ja nutitelefon, samal ajal viibib ta ise sotsiaalvõrgustikes või ajab lihtsalt oma asja. Rongaema võib sõnaliselt küll alatasa kinnitada, kui tähtsad on talle ta lapsed, ent ta teod ei kinnita neid sõnu. Oma karjäär vajab edendamist, oma keha hoolitsemist, oma elu elamist.

0 Ema, kes hülgab oma lapse ega taha temast midagi teada, on emainstinkti puudumise tõttu Kurja Võõrasema energias. Juhul, kui ta oma last isegi füüsiliselt ei hülga, on ta oma lapsele emotsionaalselt kättesaamatu. Ta elab lapse peal välja oma elukibedust. Kuri Võõrasema võib olla vägivaldne nii kehaliselt kui emotsionaalselt.

Ema arhetüüp on selles mõttes teistest arhetüüpidest erinev, et siin pole üle võlli läinud mehelikku, agressiivset avaldumisvormi. Emadus ei saa avalduda mehelikult. Emadus on midagi nii ürgnaiselikku, et otsides talle mehelikku väljendust, jõuan ma ringiga tagasi Kurja Võõrasema variarhetüübi juurde. Kontaktitus emaliku õrnuse, helluse, hoolimisega päädibki agressiooni, julmuse, hoolimatusega. Seega annan Kurjale Võõrasemale võimaluse esindada nii Ema arhetüübi puudumist kui ka mehelikku avaldumist.

+ Ent emadus on vaid osa Perenaise domeenist. Iga ema on alati Perenaine, iga Perenaine pole ema ega pruugi evida emalikke tundeid. Keetmine ja koristamine on samuti vaid murdosa sellest võimsast arhetüübist. Perenaise arhetüüp peab tulema toime kogu maise vara haldamise ja valdamisega ning kui sellesse tegevusse panustada kogu oma hing ja keha, astub elulavale Täitmatu Naine, kellele pole kunagi miski küllalt hea ega ka piisav. Ta sisemuses on justkui täitmatu tühi must auk. Küllus ja rahulolu on talle alati kättesaamatus kauguses. Tema rahulolematus avaldub pidevas kriitikas ja näägutamises.

Perenaine on Maagi feminiinne vaste. Ta näeb asjade sisemisi seoseid, ta on rahulik ja tark, ta oskab võluda - halva tuju mõne lause ja hella kallistusega heaks, põdurad pereliikmed põdrakanepi ja nõgeseteega terveks, ta võlub lauale toitva eine isegi siis, kui külmkapp on tühi. Kui võlurienergiat aga kasutada kurjal eesmärgil, kui mitte hoolida teiste heaolust, saab Perenaisest Nõiamoor. Naine satub Nõiamoori energiasse, kui ta on nii vihane, et hing nõuab kättemaksu. Ta hukkub kasvõi ise, aga oma vihaobjektile peab ta valmistama põrgukannatusi. Nõiamoor on mehelikult agressiivne, aktiivne, karm ja julm.

- Perenaise teisel varjupoolel leiame aga Tuhkatriinu, kes vihurina keereldes püüab selle argise maailma kohustustega hakkama saada, kuid ei jõua eales ning vaatamata kogu pingutusele, ei ole tal hinge taga varanatukestki. Oravana rattas teeb ta orjatööd kellegi teise jaoks.

0 Perenaise arhetüübi täielikku puudumist esindab Laisk Peretütar. Ta ei oska ega taha panna kätt külge ühelegi kodutööle. Ema pole andnud talle mingit õpetust, kuidas puhtust hoida. Kui poleks Tuhkatriinut, elaks ta sodihunniku sees. Kahjuks on ka ta sisemaailm sama korratu kui ta ümbrus. Kuigi näiliselt on tal kõik olemas, ei suuda ta tunda rõõmu, vaid vaevleb kadeduse küüsis. Ikka näib talle, et teiste elu on parem. Laiskus ei võimalda tal end liigutada, et ise oma elu eest vastutust võtta. Tuhkatriinu kiusamine aitab tal tähelepanu oma elu tühisuselt ajutiselt mujale fokusseerida, andes argipäevadele vähemalt mingigi sisu.

  

Piir variarhetüüpide ja elutervete arhetüüpide vahel on muidugi hägus. Mine võta kinni, kus lõpeb Kuninganna konstruktiivne kriitika ja algab Jääkuninganna kius. Või millal Ema arm ja hool Kanaema ülihoolitsuseks muutub. Või millal Tütarlapse muretus Punamütsikese naiivsuseks pöördub. Küsimus pole mitte piirialastes juhtumites, vaid pigem ikka tasakaaluseisundist tõeliselt hälbinud käitumises.

Mida enam on naises mehelikku jõudu, seda suurem on tal tõenäosus tasakaalu kaotades sattuda mehelikesse variarhetüüpidesse. Mida rohkem on naises naiselikku sättumust, seda rohkem kaldub ta tasakaalust hälbides nõrkadesse variarhetüüpidesse - Inetu Pardipoja, Nunna, Tuhkatriinu või Herneprintsessi energiasse, tundes end ohvri või märtrina ning lisades olukorda dramaatilisi noote. Ohvri- või märtrienergias naine ei taha eriti kuulda mehelikke konstruktiivseid tegutsemisjuhiseid ning kaineid korraldusi end kokku võtta - ta on oma variarhetüübi emotsioonist üle ujutatud ning otsib enamjaolt mõistmist ja lohutust.

Mõnikord on naine vägagi teadlik oma varjupoolest (näiteks Tuhkatriinu märterlusest või Inetu Pardipoja ohvrimeelsusest), ent ei oska sellest seisundist kuidagi elutervele poolele tagasi tulla. Tal jääb vajaka energiast/oskustest/elukogemusest, kuidas (taas)saavutada ühendus küpse arhetüübiga.

Eks me kõik läheme aegajalt üle võlli. Mõnikord on päris tore mõne variarhetüübiga kontaktis olla ja lubada sel ilmneda oma käitumises. Olla vahelduseks näiteks tõeline Nõid, Jääkuninganna, Naiivitar või Pardipoeg. Vaid väga valgustunud ja elutargad inimesed ehk püsivad pidevas tasakaaluseisundis. Enamus meist pole valgustunud (ega ka sinna poole teel). Enamus naisi on lihtsalt ....inimesed - oma helgete hetkede ning nõrkuste, vigade ja varjudega.

Ja ilmselt on tõde ka see, et mõnes olukorras toob just variarhetüübi käitumine naisele sobiva lahenduse. Kui ikka on tunne, et tahaks saada kellegi haletsust - siis Pardipojale antakse seda kiiresti. Iga kord ei jaksa käituda väljapeetud Kuningannana, vaid tahaks kurja orkaanina platsi puhtaks pühkida ja lihtsalt kärkida ning ennäe - Sind võetaksegi kuulda! Või elada välja oma viha, märatsedes Amatsoonina või Nõiamoorina. Või mängida draamakuningannat ja pööritada silmi Herneprintsessina. Või panna Naiivitarina silmad kinni ja nentida: „Mina ei tea midagi!" ning keegi ei nõuagi Sult vastust.

Kord juba ühe arhetüübi varju mõju alla jäänud, võib naine kergesti kukkuda ühest varjust teise. Nii näiteks võib Naiivitarist, kes siiralt usaldas oma meest, ühel päeval saada Inetu Pardipoeg, kui selgub, et mees on talle pidevalt valetanud, vara maha mänginud või uue kaaslase leidnud. Eluusalduse roosade prillide purunedes tunneb naine end ohvrina, keda on alatult tüssatud. Jääkuningannana vaikinud naine võib ühel hetkel korraldada Herneprintsessina tõelise skandaali, ahastada, hüsteeriliselt karjuda, ähvardada meest lahutusega ning siis jällegi Jääkuningannana endasse tõmbuda ja nädalaid vaikida, vaadates mehest mööda ja läbi. Naine võib oma sisimas plaanida revolutsioonilisi väljaütlemisi mehe või ülemuse suunas, haududa kättemaksuks nõiatrikke, ent reaalelus, kui peaks suu lahti tegema ja oma tõe välja ütlema, tõmbab ta kõrvad peadligi, vaikib Müürilillekesena ning teeb alandlikult Tuhkatriinuna kõik ikka nagu ennegi.

Kui variarhetüüpi kasutada teadlikult, annab see lihtsalt argipäevale vürtsi juurde. Mõned naised aga jäävadki üle- (või ala)võlliseisundisse kinni. Nad ise on sellest sageli pühas teadmatuses, kui destruktiivselt nende variarhetüübist lähtuv käitumine mõjub. Mõnikord me iseenda juures variarhetüüpe ei näe või ei taha näha. Kui naine ka ise ei tunneta, et ta on juba tugevalt üle piiri läinud, siis reeglina tema elukaaslane või sõbrad/partnerid on sellest vägagi teadlikud, ent kodurahu huvides, oskamatusest oma tundeid väljendada või inimlikust soovist mitte haiget teha, jäetakse tõde tihti enda teada.

Tõde on mõnikord nii raske rääkida, et mõned inimesed eelistavad selle avaldamise asemel suhtest eemalduda. Jah, mõnikord (eriti Jääkuninganna ja Täitmatu Naise puhul) ähvardab sõnumitoojat ennast karm karistus ja selle ebamugavuse kartuses on tõe endale hoidmine vägagi mõistetav.

Ma kindlasti ei tahaks, et variarhetüüpide osa lugedes tunneks keegi end nagu Tervise ABC'd sirvides, kus näib, et põed iga teist haigust. Pole ju mõtet end või kedagi teist sildistada: „Sa oled tõeline Kuivik, Inetu Pardipoeg ja Müürililleke veel pealekauba!" Palun ära seda tee. Sildistamine teeks asja ainult hullemaks. Need nimetused on tinglikud. Meil kõigil on kõigi variarhetüüpide koodid DNAs. Lihtsalt osadel meist on elu mõned varjud rohkem või vähem aktiveerinud.

Pigem võiks variarhetüüpidesse suhtuda kui indikaatorisse - et minus on liiga palju üht ja võib-olla liiga vähe teist arhetüüpi. Variarhetüüpi kinnijäänuna ei suuda me samaaegselt väljendada elutervet arhetüüpi. Siis ongi sünnis hetk arhetüübi eluterve olemuse üle mõtiskleda, kuidas seda rohkem endas esile tuua, et üle- või alavõlliseisundist tasakaaluasendi poole liikuda.

Muud häda pikaajalises variarhetüübi energias polegi, kui et selles teadvustamatu viibimine mõjub pikas perspektiivis kurnavalt endale ja/või teistele.

Äkki aitab raamat sõnumitoojana mõnel naisel varjupoolte teadvustamise abil pimetäppi oma isiksuse suhtes vähendada (palun südamest vabandust, kui see just Sulle haiget teeb, Sa saad sõnumitooja alati riiuli tagumisse nurka igaveseks ära peita).

Teadvustamine on muutumise võti. Harjumuspäraseid mõtte- ja käitumismustreid muuta on raske, kuid õnneks mitte võimatu. Ausad ja avatud lähisuhted on siin asendamatuks peegliks. Ma püüan oma raamatuga pakkuda Sulle peeglit, et saaksid arhetüüpe ja nende varjupooli enda juures teadvustada ja vajadusel midagi muuta. Teadvustamisest üksi jääb muidugi väheks. Pidev teadvelolek, ärksameelsus aitavad teadvustatud häirivate varjupooltega tööd teha nii, et need võimalikult vähe naise ellu negatiivseid mustreid looksid.

Autor: Katrin Saali Saulperekonna psühhoterapeut, holistiline terapeut

Allikas: kirjastuse Pilgrim raamat "Naiseks olemise kunst. Avasta naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma"

Loe lähemalt naise elutervetest arhetüüpidest - Tütarlaps, Armastaja, Perenaine, Kuninganna.

Kuula Katrin Saali Sauli rääkimas pikemalt naise arhetüüpidest sel pühapäeval, 25. jaanuaril kell 14 Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!"

KOMMENTEERI!