Miks kogub mindfulness meditatsioon läänemaailmas aina enam populaarsust?



Miks kogub mindfulness meditatsioon läänemaailmas aina enam populaarsust?
Mindfulness meditatsioon aitab üle saada hirmust ja valusatest emotsioonidest selleks, et elus oleks rohkem rahulolu ja rõõmuFoto: depositphotos.com

Igale algajale tundub meditatsioon esialgu raske. Tundub lausa võimatu saada sellist kogemust, mis innustaks jätkama, mis oleks piisavalt veenev, piisavalt efektiivne. Lõputute meditatsiooniraamatute, -videote ja -artiklite segasummas on päris keeruline leida seda praktikat, mis siis oleks õige ja hea alustamiseks, sest meditatsioonistiile ja õpetusi tundub olevat lõputu hulk.

Mis on mindfulness meditatsioon?

Aina enam on just läänemaailmas populaarsust kogumas mindfulness meditatsioon. Mindfulness meditatsioon on ilmalik meelepraktika, mille juured on kauges minevikus, insait-meditatsiooni juures, mis on teadaolevalt üks vanim meditatsioonivorm ja Buddha õpetus. Esialgselt on selle meditatsiooni eesmärk olnud saavutada vabanemine kannatustest, mis saavutatakse läbi enesest teadlikuks saamise, teadvustatuse, ärksameelsuse.

Mindfulness meditatsiooniga arendataksegi tegelikkuse olemusest teadlikuks saamist. Jälgides, mis toimub meele, keha ja maailmaga meie ümber, hakatakse aina enam tabama, mis on need illusoorsed tegurid, mis põhjustavad ebameeldivusi, rahulolematust ja kannatust meie igapäevases elus.

Seotud lood:

Seega on mindfulness meditatsioon meelepraktika, mis aitab üle saada hirmust ja valusatest emotsioonidest, ikka selleks, et elus oleks võimalikult vähe rahulolematust ja kannatusi ja hoopis rohkem rahulolu ja hingerahu.

Loe veel

Millest selline mindfulness meditatsiooni populaarsus?

Ehk üks peamine põhjus, miks mindfulness meditatsioonid on muutunud nii populaarseks, tuleneb sellest, et teadlased on tänaseks teinud sel teemal lugematul hulgal teadusuuringuid. Need uuringud tõestavad üheselt mindfulness harjutuste kasulikkust tuginedes tõenduspõhistele meetoditele, kuigi praktiseerijad on juba aastaid ja aastatuhandeid selle mõju omal nahal kogenud.
Uuringud on näidanud, et mindfulness meditatsioon aitab inimestel üle saada paljudest nii vaimse kui füüsilise tervisega seotud probleemidest nagu stress, kõrgvererõhutõbi, mitmed südamehaigused, läbielatud traumad, häirivad emotsioonid jne. Samuti on leitud, et mindfulness harjutused aitavad tõsta vaimset võimekust nagu näiteks parandada mälu, suurendada loovust, abstraktset mõtlemist ja üldpildi nägemist. Mindfulness aitab uuringute järgi isegi luua paremaid sotsiaalseid oskuseid ja parandada liidriomadusi!

3 peamist mindfulness meditatsiooni komponenti

3 peamist komponenti, mis on mindfulness meditatsiooni aluseks, on keskendumine, teadlikkus ja heasoovlikkus. Eriti keskendumine ja teadlik olemine on eneseuurimise ja seega enesearengu esmased vahendid. Neid oskusi arendades saavutatakse võimekus vaadata sügavuti enda olemusse, samamoodi aga ka oma valu ja kannatuste olemusse.

Keskendumine

Keskendumine on oskus fokuseerida oma tähelepanu ühele sisemisele või välimisele objektile. See nõuab tugevat vaimset distsipliini. See nõuab tähelepanu hoidmist ühes kohas, laskmata end häirida välistest mõjutustest.

Teadlikkus

Teadlikkus on juba midagi enamat. See on õrn ja pehme teadmine sellest, mis on toimumas käesoleval hetkel. Mõlemad - keskendumine ja teadlikkus koos aitavad vaadata sügavuti enda eksistentsi olemusse, suhetesse teiste inimeste ja maailmaga.

Heasoovlikkus (loving-kindness)

Heasoovlikkuse meditatsioon on praktika, mida pärimuse järgi õpetas Buddha ise, ja mis tänaseni on erinevate spirituaalsete traditsioonide oluline osa. See on armastuse ideaalseim versioon. See on tingimusteta armastus, mis tähendab, et armastus on suunatud inimestele, ükskõik kas nad on või ei ole seda "ära teeninud". Samuti on heasoovlikkuse meditatsiooni oluline osa see, et armastades ei loodeta midagi tagasi saada.

Heasoovlikkust arendades on võimalik parandada oma suhteid teistega, ja see praktika toob endaga kaasa vaimse kosutuse, mis on vajalik enesearenguks ja kasvuks.

Praktika vägi ja tulemused

Õigeid tehnikaid kasutades on mindfulness meditatsioon erakordselt väekas tööriist nii enda emotsioonide juhtimiseks, püsiva hingerahu saavutamiseks kui vaimseks arenguks. Mindfulness meditatsiooni on lihtne õppida, ja selle tasuks tekkivast hingerahust ja selgusest võivad inimesed, kel pole vaimsete praktikate kogemusi ja oskusi, vaid unistada. Ja mis veelgi olulisem - esimesed tulemused ei lase end kuigi kaua oodata.

Mindfulness praktikad, nagu kõik meelepraktikad, on sügavalt kogemuslikud. Neid ei ole võimalik õppida vaid intellektuaalselt, kuulates ja püüdes taibata. Meelepraktikad saavad töötada vaid siis, kui neid praktiseerida, praktiseerida, praktiseerida.

Kuna mindfulness-praktikad on ilmalikud praktikad, sobib see ükskõik millise religiooni järgijaile ja ka ateistidele. Mindfulness võib aidata hoopis oma usku või uskumussüsteeme paremini mõista.
Enamus inimesed on üllatunud, kui kiire on nende enesearengu progress kui nad kasutavad mindfulness meditatsiooni. Need, kes kasutavad meditatsiooni igapäevaselt, hakkavad üsna pea imestama, kui paljust nad senini on ilma jäänud.

Selleks, et õppida ja kogeda lihtsaid mindfulness harjutusi ja meelepraktikaid, oled oodatud osalema ühepäevasel mindfulness praktikapäeval, kus lisaks harjutamisele on võimalik praktiseerida vaikuses olemist ja seega lubada endale üks mõnus päev aeglustumiseks ja iseendaga olemiseks. Mindfulness mini-retriidi info leiad SIIT.

Kirjatükis on kasutatud Charles A. Francis artiklit "Why Is Mindfulness Meditation Gaining So Much Popularity in the West?" Veebilehelt selfgrowth.com

Autor: Kaia-Kaire Hunt

Vaata lisaks kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Osho raamatut "Teadvelolek tänapäeva maailmas".

Loe lisaks: Meditatsioon ja aju: 7 positiivset muutust, mida toob kaasa mediteerimine

10 lihtsat viisi igapäevaseks teadveloleku harjutamiseks

Üheksa võtmetegurit kõrgema teadvuse poole püüdlemiseks

Külgetõmbeseadus toimib: 12 nippi, kuidas saada seda, mida soovid!

KOMMENTEERI!