Lapsed ja meedia: kui palju tohivad lapsed ekraani ees aega veeta?


Lapsed ja meedia: kui palju tohivad lapsed ekraani ees aega veeta?
Lapsdepositphotos.com

Ameerika pediaatrite akadeemia (American Academy of Pediatrics, AAP) uued juhtnöörid soovitavad, et lapsed ei tohiks meelelahutuslikul eesmärgil ekraani ees veeta rohkem kui maksimaalselt kaks tundi päevas ning neil ei tohiks olla oma magamistoas telekat aga internetti.

Ameerika pediaatrite akadeemia statistika kohaselt veedab keskmine 8-aastane laps erinevate meediakanalitega kaheksa tundi päevas ning teismelistel ületab päevane meediatarbimine sageli 11 tundi päevas. Valdaval enamusel teismelistel on mobiiltelefonid ja nad saadavad ühe kuu vältel keskmiselt üle 3000 tekstisõnumi.

Paljud uuringud on seostanud sagedast meedia mõjuväljas olemist terviseprobleemidega. Näiteks on neil lastel, kellel on magamistoas televiisor, suurem tõenäosus olla ülekaaluline. Kuid selliste uurimuste puhul on põhjust ja tagajärge raske üksteisest eraldiseisvana käsitleda, kommenteerib Lisa Guernsey, kes on kirjutanud raamatu "Screen Time: How Electronic Media — From Baby Videos to Educational Software — Affects Your Young Child" (Ekraani aeg: kuidas mõjutab elektrooniline meedia – beebide videotest hariduslike programmideni – sinu noort last).

Seotud lood:

Tallinna Pedagoogilise Seminari meediakasvatuse õppejõud Kristi Vinter kirjutab laste meediakasvatuse kohta seda, et meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Televisioon, arvutid, videomängud, DVD-d ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust, mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast-madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Meedia peegeldatud trendid, hoiakud, iidolid, informatsioon jms avaldavad mõju nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Meedia mõju on üldjoontes kahesugune. Ühelt poolt kannavad massiteabevahendid endas üldkultuurilist teavet ja vajalikku informatsiooni ning mõjutavad arengut positiivselt. Teisalt sisaldab meedia rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed veel kriitiliselt hinnata ei suuda.

Üks peamisi probleeme ongi see, et moraalselt, emotsionaalselt ja psüühiliselt väljakujunemata lapsel puudub piisav otsustusvõime, et kujundada meedias nähtud ebaloomulikkusest, vastuolulisusest ja mitmepalgelisusest terviklik pilt. Lisaks sellele pakub meedia lastele ka erinevaid käitumismudeleid. Võib öelda, et meedia viib lapsed võõrasse aega ja ruumi, kuhu nad veel ei kuulu ning kus neil puudub nähtuga otsene side ja isiklik kogemus. Kehakultus ja seksuaalelu afišeeritus on nendest vaid mõned näited.

Vanemad ei tea, mida lapsed vaatavad

Lisaks soovitusele, et laste ekraani ees veedetavat aega tuleks piirata, on juhtnöörides kirjas, et alla 2-aastased lapsed ei tohiks üldse ekraani ees aega veeta. Imiku aju areneb väga kiiresti ning on oluline, et ta saaks info teiste inimestega suheldes, mitte teleekraanilt.

Vanemad peaks vaatama telesaateid ning lastefilme koos lastega, et monitoorida, kui palju ja mida nad vaatavad. Peres peaks olema seatud kindlad reeglid, mis sätetavad internetikasutuse ja näiteks telefoni kasutamise õhtusöögi ajal.

Soovituste koostamist juhtinud arst Vic Strasburger kommenteeris: "Arvan, et paljudel vanematel ei ole aimugi meedia mõju kohta nende lastele". Lastel ei peaks olema internetti ega televiisorit enda toas, kuna siis on vanematel liiga keeruline nende meediakasutust monitoorida, leiab Starsburger: "Näiteks kui 14-aastasel poisil on magamistoas internet, siis võib garanateerida, et ta vaatab pornograafiat."

Meedia võib olla hea või halb ning lapsevanema töö on leida lapse jaoks õige sisuga ja eakohane meedia ning piirata ligipääs mitte-eakohasele meediale. Uute digitaalseadmete pealetung teeb lapsevanemate töö keerulisemaks, kuna mobiiltelefonide ja tahvelarvutite kasutamine on mobiilne, ning on väga raske monitoorida, kui palju ning mida lapsed nende abil vaatavad.

Tasakaalustatud lähenemine

Loe veel

Erinevalt eelnevatest juhenditest tunnustab seekordne seisukoht, et mõningad lastesaated on abiks lastele tähtede ja numbrite õpetamisel. Guernsey leaib, et pered peavad paremini mõistma, kuidas meediamaailmas navigeerida, selle asemel. et neile lihtsalt soovitada täielikult lapsi meediast eemale hoida. Täielik keeld ei ole mitte ainult ebarealistlik, vaid see ei ole ka parim mudel heaks meediakasutuseks. Paljude perede jaoks võib uute juhtnööride järgimine siiski keeruline olla.

AAP juhnöörides soovitatakse suunata lapsi tagasi mitte-elektroonilise meelelahutuse juurde nagu raamatud ja lauamängud ning luua kodus "ekraanivabu" tsoone, mis tähendab, et lapse magamistoas ei peaks olema televiisoreid, arvuteid ega videomänge. Samuti peaks õhtusöögi ajal olema telekas välja lülitatud ning telefonide kasutamine piiratud. Laste arengule on oluline, et nad mängivad õues, harrastavad hobisid ning neil on vaba mänguaega, et fantaasiat arendada.

Allikas: www.telegram.ee

KOMMENTEERI!