Homme on ekraanivaba päev!


Homme on ekraanivaba päev!
Foto: fond.pjk.ee

22. septembril toimub ekraanivaba päev, mis innustab üheks päevaks loobuma ekraanidest, et üheskoos peatuda ja mõista, millist rolli mängivad digitaalseadmed meie ja meie laste elus.

Milles probleem?

Elame vabade inimestena vabal maal. Justkui. Või siiski - kui vabadena? Ja kui vabaks oskame kasvatada oma lapsi juhul, kui ise oleme aheldatud? Kinni võrgus, ekraanide ja suhtlusvõrgustike kütkeis. Selge see, et 21. sajandil ilma infotehnoloogiata enam ei saa. Enamik meist kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja püüab oma digikäitumist tahteliselt reguleerida. Ent digitehnoloogiate ülikiire areng toob kaasa inimeste kohanemisraskused. Veelgi enam lastel, kes on meil palju haavatavamad, sest neil ei ole veel välja kujunenud oma väärtusbaasi ja vaatenurka. Uus ajastu esitab vanematele uusi väljakutseid, millega toimetulekuks vajame teadlikkust ja oskusi. Need on õpitavad ning neist on palju kasu meie lastel ja meil endilgi.

Kes me oleme?

Püha Johannese Kool asutas möödunud kevadel Tervikliku Hariduse Fondi, et toetada terviklikust inimesekäsitlusest lähtuvat haridusruumi ja mõtlemist. Meie missioon on luua lastele teadlikku kasvukeskkonda, sealjuures informeerida õpetajaid ja peresid nüüdisaegsetest arenguvajadustest. Valutame südant paljude tänapäevaste ohtude, sh ekraanisõltuvuse pärast. Teeme teavitustööd oma koolikogukonnas ning jagame oma mõtteid ja kogemusi kõigiga, kel huvi.

Seotud lood:

Mis on meie seisukoht?

Kõigis suhetes, nii kodus kui ka koolis, ning inimsuhetes üldse on kesksel kohal kontakt ja tähelepanu. Koolis on meie ülesandeks lapsi õpetada. Inimene õpib kõige paremini siis, kui tema pilk on värske ning ta suudab oma tähelepanu juhtida, kui ta suudab keskenduda. Nutiseadmed ja ekraanid võistlevad meie tähelepanu nimel.

Mõistlik ekraanikasutus, nii koolis kui ka kodus, aitab meil jääda iseenda peremeheks, säilitada võime eristada olulist ebaolulisest, märgata inimest enda kõrval, luua ning hoida suhteid kõige elusaga.

Me ei arva, et digitehnoloogia on vaenlane ning et me peame ekraanidest loobuma. Küll aga leiame, et tehnoloogia ei tohiks muutuda meie peremeheks. Seetõttu on meil vaja regulaarset ekraanidest vaba aega ja ruumi, sest sügavam elutunnetus, terved suhted ja tõeline nägemine ei ole võimalikud, kui meid pommitab pidev infomüra. Me ei saa enda sees ja ümber toimuvat näha ja mõista, kui me oleme pidevalt digitehnoloogiaga ühendatud.

Miks me seda teeme?

Vanemate ja õpetajatena on meil vastutus uue põlvkonna ees, maailma ees, mille pärandame. Mõistlikku tehnoloogiakasutust on võimalik õpetada üksnes eeskuju ning jagatud kogemuse kaudu.
Meil on vaja kogukonda, kus tekib ühise eesmärgi poole püüdlemisel sünergia. Vastastikune toetus ja innustus tugevdavad väärtusvälja, loovad ühist kultuuri ja ning pehmendavad laste vastuväidet "aga teised võivad!"

Mida soovime saavutada?

Õpime oma isiklikust kogemusest, kui puhastav on olla ilma digitehnoloogia pideva sekkumiseta. Mis juhtub, kui veeta üks päev nii, nagu poleks helendavaid ekraane olemaski? Mis juhtub, kui jätta selleks päevaks tähelepanuta saabuvad meilid, sõnumid, sotsiaalmeedia meeldetuletused ja televiisoriekraan? Kui käia selle asemel looduses, lugeda raamatut, mängida mänge, koos süüa teha või lihtsalt olla?

Usume, et ekraanivaba päeva kogemus kutsub end kordama, muutes meie kodud ja perekonnad tervemaks ning õnnelikumaks.

Kutsume lahkesti kõiki liituma!

Allikas: http://fond.pjk.ee

Loe lisaks: Mürgise keskkonna mõjud: meie lapsed - kanaarilinnud kaevanduses

Digitaalne heroiin - kas me tajume ohtu, millesse oma lapsed paneme?

Tehnoloogia mõju meie arengule ehk miks Steve Jobs oma lastele iPad-i kasutamise keelas?

Loe veel

Ajuteadlase Jaan Aru viis soovitust nutinarkomaaniast vabanemiseks

KOMMENTEERI!