Varakevadised Hispaania kasvuhoonemaasikad on kahjulikku keemiat täis

 (2)
Varakevadised Hispaania kasvuhoonemaasikad on kahjulikku keemiat täis
Hispaania maasikad on keemiast tulvildepositphotos.com

Toidu- ja reisigurmaanist restoranipidaja Kristel Randrüüt on juba aastaid oma blogis restoranide, söömise ja reisimise aga ka toidu ja toiduainete kvaliteedi kohta kirjutanud. Täna toome teieni Kristeli sulest Hispaania maasikate teemalise jutu, mis on lühikokkuvõte Prantsuse veebiajalehes Santé Nutrition avaldatud artiklist, vahendab Telegram.ee.

Talviseks hooajaks suurte kaubanduskettide riiulitele maasikate "tootmine" on Hispaanias suur äri juba 1980ndatest aastatest alates. 90% neist kasvatatakse Huelva piirkonnas. See on vahemerelise kliimaga ala, kus suved on rohke päikesepaistega ning kuumad ja kuivad. Talved aga pehmed ja vihmased. Piirkonda kutsutakse seetõttu Costa de Luz´iks (valguse rannik). Kuigi piirkond on avamaa maasikakasvatuseks ideaalne, tehakse seda paraku pikkades kiletunnelites. Suurim maasikahooaeg on aprill-mai, kui toodetakse 330 tuhat tonni maasikaid ja see kogus kasvab iga aastaga. Hispaania on Ameerika järel suurim maasikakasvataja.

Huelva piirkond on ka keskkonnakaitsjate huviorbiidis - siin asub 6000 km2 suurune Euroopa üks suurimaid loodusparke Doñana, mis on koduks paljudele haruldastele loomaliikidele ning sinna lendab talvituma 500 tuhat lindu. Keskkonnakaitsjad löövad häirekella juba aastaid - maasikakasvatus reostab põhjavett ja teeb piirkonnale korvamatut kahju, sest kasvatused võtavad aina pinda juurde ning nende arvelt hävinevad haruldased linnu-ja loomaliigid.

Seotud lood:

Hispaania maasikas: rohkelt keemiat garanteeritud

Kas kogu see looduse saastamine pestitsiidi- ja plastmassijääkidega kuidagi positiivselt ka väljendub - näiteks maasika heas maitses? Neile, kellele maasika juures meeldib kurgi maitse, võivad vastata "Jah".

Ajakirjanik ja uurija Claude-Marie Vadro tuletab oma põhjalikus raamatus nimega"Maasikad talvel" inimestele meelde, et maasikakasvatus Hispaanias on 100% kunstlik. Suvel paigutatakse taimed külmkappidesse, et taimedele tekitada "talve tunne" ja panna taimed "tootma" just talvel, kui nende eest saab rohkem raha küsida. Sealse maa-ala liivane pinnas on puhastatud, steriliseeritud ning mikrofauna on hävitatud bromometaani ja kloropikriiniga. Esimene mürk näiteks on keelatud Montreali protokolliga aastast 1987, sest see gaas hävitab osoonikihti. Kloropikriin aga koosneb kloorist ja ammoniaagist - karm mürk, mis hingamisteedesse sattudes tekitab tugevat valu ja kutsub esile oksendamist. Viimast mürki kasutas muide Ali Hassan Al-Madjid 80ndatel keemiarelvana kurdi mässuliste ja šiitide vastu, mille eest ta mõisteti surma.

Aastal 2005 avastas DGCCRF (Prantsuse majandusministeeriumile alluv tarbijakaitseamet - toim.) kontrolli käigus pestitsiidide jälgi 76% kontrollitud kaubast. Sakslaste uurimustulemused aga olid veelgi hävitavamad: leiti jääke 105 kahjulikust ainest, millest mõned on väga mürgised - fludioksoniil, tsüprodiniil, fenheksamiid, tolüülfluaniid (paljudes maades on see keelatud taimekaitsevahend), asoksüstrobiin jne.

Tulemus: et tarbija saaks talvel süüa maasikaid vahukoorega, on Doñanas töötavatel inimestel plahvatuslikult kasvanud naha- ja kopsuhaigused. Enamus töötajaid on, nagu tomatikasvatusteski, mitteametlikud pagulased Marokost ja teistest Aafrika riikidest, kes elavad ebainimlikes tingimustes ja saavad tasuks sandikopikaid. Lisaks on need varakevadised maasikad lahja maitsega ning väga mürgirohked - miks sellist asja üldse suhu panna? Me kõik saame seda olukorda muuta, mõeldes järele, mida me tarbime.

Autor: Kristel Randrüüt

Loe veel

Allikas: Telegram.ee

KOMMENTEERI!