Toitumisterapeut Signesse Kalmus: muna kasulikkust on raske üle hinnata


Toitumisterapeut Signesse Kalmus: muna kasulikkust on raske üle hinnata
Foto: depositphotos.com

"Kaua aega on levinud müüt, et muna sisaldab palju kolesterooli ja ei ole tervisele ülearu kasulik. Tänaseks on muna n-ö rehabiliteeritud, sest tema kasulikkust on raske üle hinnata", kirjutab endine fitness-sportlane ja praegune toitumisnõustaja Signessa Kalmus oma raamatus "Süües saledaks".

Munakollaseid võib päevas süüa kaks kuni kolm, munavalgele piiranguid ei ole. Munakollane võib küll tekitada kõhukinnisust, kuid selle vastu aitavad ploomid ja punapeet. Munavalge tarbimine on lihtne ja kiire viis saada tervisliku toitumise seisukohalt vajalikke proteiinivalke, kuid enamik vitamiine ja toitaineid on siiski peidus munakollases.

Munakollane on kakaloririkkam, sisaldades keskmiselt 54 kilokalorit, munavalge vaid 16 kcal. Munavalges pole üldse rasva, kollases on keskmiselt 5 grammi. Munavalges ei ole vitamiine, munakollases leidub aga nii A-, B12- kui D-vitamiini. Väärtuslikke oomega-3-rasvhappeidki on ainult munakollases, keskmiselt 38,3 mg. Kokkuvõtvalt võib öelda, et munarebust saab inimene vajalikke vitamiine ja mineraalaineid.

Kui muret peaks tegema kolesterool, võiks päevas süüa ainult ühe munakollase, aga munavalget palju hing ihkab. Muidugi tuleb arvet pidada ka selle üle, kui palju liha, juustu ja muid piimatooteid ühe päeva jooksul tarbida.

Seotud lood:

Muna toiteväärtus

Munavalgud on sama täisväärtuslikud kui piimavalgud. Ühes munas on 6-7 g valku ehk sama palju kui veerandis liitris piimas. Munavalku on nii rebus kui valges. Munavalge sisaldab ka olulist biotiini ehk H-vitamiini. Soovitatav on süüa munavalget kuum töödeldult, kuid kvaliteedikontrolli läbi teinud muna võib süüa ka toorelt. Saksa teadlaste arvates on valkude parim kombinatsioon 35% munavalku ja 15% kartulivalku. Seega on kõik kartulivormiroad ja kotletid organismile vastuvõetavad.

Munades sisalduv rasv on peaaegu täielikult koondunud rebusse ja seda on 5-6 g ehk sama palju kui 200 grammis täispiimas. Munarasv on väärtuslik, kuna küllastumata rasvhappeid on rohkem kui küllastunud rasvhappeid. Munarasvas leidub A-, E- ja D-vitamiini. Vaidlusi on tekitanud kolesterooli teema. Munarebu sisaldab tõepoolest suhteliselt palju kolesterooli (ca 3 g), kuid nn halva kolesterooli vastast ainet letsitiini sisaldab muna mitu korda rohkem kui kolesterooli.

Vahemärkusena olgu öeldud, et organismis on pidevalt käibes ca 150 g kolesterooli ja kui seda vähemaks jääb, sünteesib organism seda ise. Toiduga saadav kolesterool moodustab sellest üldhulgast tühise osa.

Süsivesikud moodustavad muna toitainetest väikese osa. Munas on olemas ka kõik tähtsamad vitamiinid. Munarebule annavad värvi karotenoidid, mis on A-vitamiini eelastmeks. B-rühma vitamiinid on samuti olemas, kuid ei kata kaugeltki kogu päevast vajadust. Kui ühendame munatoidud täisteraviljasaaduste, kaunviljade ja kaerahelvestega, saame ühe söögikorraga kõik vajaliku. Erandiks on B12-vitamiin, mille päevase vajaduse katab üks muna. Kuna B12-vitamiini leidub üksnes loomsetes toiduainetes, peaksid taimetoitlased muna kasutama.

C-vitamiini munades ei ole. Mineraalainetest on munas tähtsamad kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, fosfor, väävel, mangaan, raud, jood ja tsink. Raua- ja tsingivajaduse katab kaks muna päevas, mis on täiesti normaalne. Kogu kaltsiumivajaduse katmiseks tuleb muna ühendada piima või juustuga, magneesiumi saamiseks teraviljasaadustega. Muna rohke väävlisisaldus on hea juustele ja nahale.

Autor: Signessa Kalmus

Allikas: Signessa Kalmus "Süües saledaks", kirjastus Pilgrim

Loe lisaks: Toitumisnõustaja Signessa Kalmus soovitab: 3 jooki, mis kiirendavad ainevahetust

Ülipopulaarne toitumisterapeut Signessa Kalmus: paksuks minnakse valesti toitudes ja teadmatult valesid toiduvalikuid tehes

Loe veel

Toitumisterapeut Signessa Kalmus soovitab: need kolm taime võiksid igapäevaselt kõigi menüüs olla!

KOMMENTEERI!