Ligi 80% tänapäeva haigustest öeldakse olevat seotud toitainete puudusega, seega võime siit järeldada, et suured toidukogused ei taga meile veel ilmtingimata piisavalt algmaterjali keha toetamiseks ja korrashoiuks. Oleme ülesöönud, kuid rakutasandil näljas. Ja see nälg ei möödu märkamatult - keha signaliseerib puudujääkidest krooniliseks muutuvate haiguste, valu ja põletikuga. Nüüdsel ajal põevad ka lapsed tõbesid, mida alles mõnikümmend aastat tagasi nimetati "vanainimeste haigusteks"...

Samas ajal kui intensiivpõllumajandus paiskab meie põldudele järjest uuemaid taimekaitsemürke ja väetisi, toob toiduainetööstus poelettidele järjest põnevamaid tooteid. Võime korvi torgata hõrgutava pähklikreemi, kus kogu topsi kohta on peaaegu üks pähkel, kalamarja, mis on pikantselt templiroheliseks värvitud ja marjasiirupeid, milles marjade sisaldus jääb alla 0,1 protsendi. Avatud meelega ostlejale jätkub uudistamist üksjagu! Muide, kas teadsite, et omaaegset laste lemmikut hematogeeni ehk "härjaverd" tehakse nüüd magustatud kondenspiimast?

Milliste ainetega tänapäeval töödeldud toite tembitakse, seda võime kõik kenasti pakenditelt lugeda. Seda muidugi juhul, kui silm seletab ja kõik E-ained kenasti nime- ja nägupidi peas on. Kui palju me aga teame sellest, millest need E-ained tegelikult toodetud on? Kui palju oleme kuulnud nende kõrval- ja koostoimetest? Kas tead vältida E-ained, mis Sinu astmahaigele lähedasele suure tõenäosusega probleeme tekitavad? Kas oled teadlik, milline sünteetiline molekul Sinu toidus võib üleannustamisel hulgiskleroosi sümptomeid mimikeerida? Kas oled juhtunud toidupakendilt lugema hoiatust, et kui kannatad soolehaiguse käes, siis peaksid seda E-ainet kindlasti vältima, kui Sa just tõvesümptomite tugevnemist ei soovi?

Kuidas on üldse võimalik, et toidutööstus paneb rahuloleva ümina saatel meie toidu sisse aineid, mille Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) on kuulutanud vähkitekitavaks või "potentsiaalselt kantserogeenseks"? Või kuidas see juhtus, et ulatasid oma pesamunale kinoelamuse kvintessentsina lahkelt tuututäie komme, mis sisaldavad ajurakke kahjustavaid ja kasvuhormooni pärssivaid aineid?

Aga pakendid, kuidas on lood nendega? Olete ehk lugenud plastikute toksilisest toimest? Millist siis ikkagi võib ja mis puhul? Ja kuidas on lugu ühekordsete nõudega? Fooliumit kasutate?

Kuidas teha õigeid valikuid ja vältida sõna otseses mõttes mürgiseid toite? Mil moel säästa iseennast ja oma lapsi valedest valikutest, mis pikapeale tervisele hakkavad või juba olemasolevaid terviseprobleeme halvendavad?

On selge, et tsiviliseeritud maailma osana pole meil võimalik kõiki riske vältida, kuid teatud infot ohtude tasalülitamiseks võiksime ju siiski omada.

Artikli autor on terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

Liis Orav on lõpetanud toitumisnõustajana Annely Sootsi Tervisekooli ning täiendanud end erialaselt erinevatel kursustel nii kodu- kui välismaiseid loodusravi, ortomolekulaarse ja integratiivse meditsiini lektoreid kuulates. Ta peab tervise- ja toitumisloenguid, kirjutab Toitumistarkus.ee blogi ning teeb tervisealast kaastööd mitmetele internetiportaalidele ja naisteajakirjadele. Oma soovitustes lähtub Liis terviktoidust, loodusravist, biokeemilistest seaduspäradest ja headest mõtetest.

Allikas: Remedyway.ee

Vaata ka Liis Orava raamatu "Toida oma tervist" kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt.

KOMMENTEERI!