1. Serveerimisnõude asetamine lauale

Cornelli ülikooli teadlased leidsid, et serveerimisnõude asetamine lauale koos täidetud taldrikuga tähendab, et inimene sööb 35 protsenti rohkem. Põhjus on lihtne - mida pikem vahemaa on toidu ja sööja vahel, seda põhjalikumalt me juurdlema, kas kõht ikkagi on tühi või mitte.

2. Vähene (või liigne) uni

Uni on kaalulanguse seisukohalt väga oluline. Wake Foresti ülikooli teadlased võrdlesid ööpäevaste unetundide ning kõhurasva suhet, avastades, et vähem kui 5 tundi und ööpäevas suurendas kõhurasva osakaalu 2,5 korda võrreldes nendega, kes magasid 6-7 tundi. Üle 8 tunni magajad suurendasid oma kõhurasva protsenti aga peaaegu kahekordselt, võrreldes 6-7 tundi maganutega. Unevaegusega inimesed söövad tavaliselt rohkem (ja kasutavad vähem energiat), sest nad on väsinud.

3. Televiisor

Ei ole vaja üle korrata, et liigne televiisori vaatamine lõpeb kaalutõusuga. Samas on televiisorit vaadates võimalik ka kaloreid põletada, tehes paralleelselt koduseid majapidamistöid, näiteks nõudepesu, triikimine jne. Seega, mida vähem aega televiisori ees veedad, seda rohkem kaloreid põletad.

4. Karastusjoogid

Teadlased väidavad, et inimese ülekaalulisuse riski on võimalik hinnata, mõõtes tema karastusjookide tarbimise kogust. Igapäevase magustatud karastusjoogi mõju on järgmine:

  • ½ kannu = 26 protsenti suurem ülekaalu ja rasvumise oht
  • ½ kuni 1 kannu = risk suurenenud 30.4 protsenti
  • 1 kuni 2 kannu = risk suurenenud 32.8 protsenti
  • üle 2 kannu = 47.2 protsenti suurenenud risk

Üsna hirmutav statistika, arvestades seda, et fruktoosisiirup on odav, mistõttu muutuvad pakutavad kogused üha suuremaks. Inimesed tarbivad karastusjooke rohkem kui kunagi varem. Kui 1950ndatel jõi inimene Ameerikas keskmiselt 41 liitrit karastusjooki aastas, siis nullindatel oli koguseks juba 173 liitrit aastas. Magusad karastusjoogid on seega ühed peamised Ameerika rasvaepideemia põhjustajad.

5. Suured portsjonid

Taani teadlased on avastanud, et suured portsjonid viivad ülesöömiseni. Katse käigus serveeriti ühele grupile inimestest taldrikule suur portsjon, kuid kõigest kolmeks sekundiks; teisele grupile serveeriti väiksem kogus toitu, kuid see püsis taldrikul kauem - 9 sekundit. Tulemuste kohaselt sõid esimesse gruppi kuulunud teise grupiga võrreldes 52 protsenti rohkem. Siit võib järeldada sedagi, et aeglaselt süües jõuab täiskõhutunde märguanne tegelikult kiiremini ajju.

6. Vähene rasvatarbimine

Tarbides iga päev piisavalt tervislikku rasva, aitab see langetada kehakaalu ning vähendada insuliini taset veres. Grupp Birminghami Alabama ülikooli teadlasi leidis, et kui 43 protsenti kaloritest tuleb süsivesikutest, siis tunned täiskõhutunnet kauem ning veresuhkru tase püsim kauem ühtlasena.

Süsivesikud võivad põhjustada veresuhkru taseme suuri kõikumisi, mis päädivad nälja ja ülesöömisega. Rasv aga aitab täiskõhutundel kauem ühtlasena püsida. Seega tuleks moosile eelistada võid ning kartulitele peekonit.

7. Vähene abi!

Telli oma e-posti aadressile kaalulangetamisega seotud infomaterjale, sest Kanadas läbi viidud uurimuse kohaselt on neist kaalu langetamisel abi. Sealsed teadlased saatsid dieedi- ning võimlemissoovitusi iganädalaselt rohkem kui tuhandele töötavale täiskasvanule. Kirja saajad suurendasid füüsilist aktiivsust ning sõid tervislikumalt.

Allikas: Kaaluabi.ee

Loe lisaks: Jessica Ortner "Lahendused koputamise kaudu - kaalulangus ja füüsiline enesekindlus", kirjastus Pilgrim

KOMMENTEERI!