Lõhe parandab südametööd ja ergutab ajutegevust


Lõhe parandab südametööd ja ergutab ajutegevust
Foto: depositphotos.com

Lõhe on üks enimsöödavaid rasvaseid kalu, mida peetakse tihti ka supertoiduks. See on tuntud oma hea maitse poolest: lõhel on unikaalne maitse, mis on õrnem kui paljudel teistel kaladel. Lisaks sellele, et lõhe on maitsev, on see ka väga toitainerikas ning suurepärane valgu-, vitamiini- ja mineraaliallikas, vahendab Tervisliktoitumine.ee.

Lõhe jaguneb kahte perekonda: Atlandi ja Vaikse ookeani lõhe. Kui Atlandi ookeanis leidub vaid ühte liiki lõhet, siis Vaikses ookeanis elab koguni viis lõheliiki. Eestis on kättesaadav Atlandi ookeani lõhe. Lõhe kasvab vabalt looduses, kuid samuti kasvatatakse seda tööstuslikult suurtes kogustes üle kogu maailma.

Kala tervislikkust hakati põhjalikult uurima 1970. ja 1980. aastatel. Uuringute käigus selgus, et eskimotel, kes söövad rohkelt kala ja mereande, esineb väga vähe südamehaigusi. Lisaks on leitud, et peale südamehaiguste aitab kala söömine vältida põletike teket, hoida kontrolli all kolesteroolitaset ja kehakaalu ning on hea aju tervisele.

Oluline oomega-3-rasvhapete allikas

Lõhe sisaldab suurel hulgal oomega-3-rasvhappeid, mis on tervisele äärmiselt kasulikud. Oomega-3-rasvhapped on asendamatud, sest keha neid ise ei tooda ja seega peab vajaliku hulga rasvhappeid toidust kätte saama. Nende piisav kogus aitab ennetada südamehaigusi, põletikke, autoimmuunhaigusi, nagu reumatoidartriit ja luupus, käitumisprobleeme, nagu ADHD ja autismispektrumi häired.

Seotud lood:

Kõige olulisemad oomega-3-rasvhapped on EPA ja DHA. ETNÜ toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox selgitab: "EPA ja DHA mängivad olulist rolli ka loote arengus ja immuunsüsteemi tervises. Samuti on need head aju tervisele ning aitavad reguleerida kolesteroolitaset."

Selleks, et vajalikku kogust oomega-3-rasvhappeid kätte saada, tuleb regulaarselt vähemalt kaks korda nädalas süüa rasvaseid kalu (lõhe, makrell, sardiin, heeringas, anšoovis, tursk ja forell).

Toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox ütleb: "Vajaliku koguse oomega-3-rasvhappeid saame kätte, kui sööme kokku 350-450 grammi rasvast kala nädalas. Väiksema koguse kala söömise korral tasub tarbida juurde kalaõlilisandeid. Tähelepanu tuleb pöörata ka töödeldud kalatoodetele. Kui üldiselt on kalas oomega-3 ja oomega-6 suhe hea, siis valmistoodetes võib see paigast ära olla. Näiteks sardiinid päevalilleõlis sisaldavad ülemäära palju oomega-6-rasvhappeid. Parem valik on sardiinid oliiviõlis, sest sealt saame muu hulgas kasulikke monoküllastamata oomega-9-rasvhappeid."

Vähendab südamehaiguste riski

Lõhe söömine on hea südame tervisele. Paljudel on veres oomega-6-rasvhappeid rohkem kui oomega-3-rasvhappeid. Kui see tasakaal on aga paigast ära, siis on risk südamehaiguste tekkimiseks suurem.

Toitumisnõustaja Kerttu Siim-Wilcox lisab: "Meie esivanemate menüüs oli oomega-3 ja oomega-6 suhe 1:2, tänapäeva inimestel aga keskmiselt 1:20. Ka oomega-6-rasvhapped on kasulikud, kuid nende tarbimist peaks piirama, sest nende liiasus soodustab põletikulisi protsesse kehas. Kui see suhe viia 1:4, siis veresoonte endoteelis põletikulised protsessid vähenevad, kaltsiumi jäämine luudesse ja luukristallide moodustumine paraneb."

USAs tehti uuring, mille käigus sõi rühm inimesi nelja nädala jooksul kaks korda nädalas ühe portsjoni ehk umbes 150 grammi lõhet. Nende veres kasvas oomega-3-rasvhappe sisaldus 8-9% ning samas vähenes oomega-6 sisaldus. Ühtlasi on leitud, et lõhe ja teiste rasvaste kalade söömine vähendab vere triglütseriidide taset. Triglütseriidid on kehas energia varuallikaks ning nende üleküllus võib viidata veresoonkonnahaiguste suurenenud riskile.

Lõhe tasakaalustab kolesteroolitaset ja aitab vererõhku normis hoida

Loe veel

Tervisele mõjub hästi ka antioksüdant astaksantiin, mida lõhe suurel hulgal sisaldab. Astaksantiin on aine, mis annab lõhele roosa värvi ning on inimesele mitmel moel kasulik. See vähendab LDL-kolesterooli (halb kolesterool) hulka ning suurendab HDL-kolesterooli (hea kolesterool) hulka veres. See omakorda vähendab südamehaiguste tekkeriski.

Lisaks vähendab astaksantiin koostöös oomega-3-rasvhapetega põletikuriski ajus ja närvisüsteemis. Siinkohal aga tuleb tähele panna, et vabalt kasvanud lõhe sisaldab võrreldes kasvandusekalaga tunduvalt suuremal määral kasulikku looduslikku astaksantiini. Samuti on looduslikus lõhes suurem oomega-3-rasvhapete ja väiksem oomega-6-rasvhapete sisaldus.

Lõhe sisaldab ka üsna suures koguses kaaliumit. 100 grammi metsikut lõhet täidab 18% päevasest kaaliumivajadusest, samas kui kasvanduselõhe tagab 13%. Kusjuures sama kogus banaani, mis on samuti suure kaaliumisisalduse poolest tuntud, sisaldab vaid 10% päevasest kaaliumivajadusest.

Kaalium aitab vererõhku kontrolli all hoida ning vähendab infarktiriski. Laiaulatuslik uuring tõestas, et piisav kaaliumi tarvitamine langetab märgatavalt vererõhku. Seda eriti, kui tarbida ka piisavas koguses naatriumit. Liiga vähene kaaliumi tarvitamine võib viia vedelikupeetuseni, mis omakorda tõstab vererõhku.

Loe täispikkuses artiklit SIIT.

Allikas: Tervisliktoitumine.ee

Loe lisaks: Seitse põhjust, miks eelistada mahetoodangut

Selitatud või ehk ghee on kõikidest toiduks tarvitatavatest rasvadest inimesele parim

Seitse sammu kroonilise põletiku vastu

Ananassi ja kurkumi supertoonik langetab põletikke ja kaitseb vähi vastu

11 kõige olulisemat toiduainet, mida iga naine peaks sööma

KOMMENTEERI!