Kuidas meie eeskuju võib suurendada lapse ülekaalulisuse riski



Kuidas meie eeskuju võib suurendada lapse ülekaalulisuse riski
Foto: depositphotos.com

Me pöörame palju tähelepanu sellele, et õpetada lastele kombeid, iseseisvust ja lahkust. Kuid väga sageli unustame õpetada neile seda, kuidas õigesti süüa ja kui tähtis on regulaarne kehaline koormus. Ning need emad, kes tervislikku toitumist tähtsustavad, saavad sageli kõõrdpilkude osaliseks, kuna leitakse, et nad on liiga karmid ja ei lase lapsel lapsepõlve nautida. Toitumise ja treeningu osas õpivad lapsed väga palju meilt eeskuju põhjal, käies pigem meie tegude, kui sõnade järgi. Seega kui soovid, et su laps kasvaks üles terve ja tugevana, siis mõtle järele - millist eeskuju sa talle annad, soovitab Telegram.ee.

Kehakaaluprobleem

Lapse kalduvus ülekaalule ning isegi valmidus proovida uusi toite, võib suures osas olla geneetiline. Kuid vanemate endi ülekaalulisus on väga oluline faktor, mis määrab lapse kehakaalu. Kui üks vanematest on ülekaaluline, siis suurendab see lapse ülekaalulisuse riski 25-50%. kui mõlemad vanemad on ülekaalulised, siis on ka lapse seda 75% suurema tõenäosusega.

Lapse kehakaaluprobleeme on võimalik teatud riskifaktoreid arvesse võttes ennustada juba tema sündimise ajal. 2012 aastal avaldatud uuringus hinnati seda, kas traditsionaalsete riskifaktorite (vanemate kehamassiindeks, lapse sünnikaal, ema rasedusaegne kehakaalu kasv ning käitumuslikud ja sotsiaalsed indikaatorid) ja geneetiliste näitajate põhjal on võimalik ennustada seda, kas imikust saab ülekaaluline laps ja nooruk. Muuhulgas võeti arvesse ka seda, kas ema suitsetas raseduse ajal.

Seotud lood:

Leiti, et kui keskkonnast ja geneetikast tulenevaid faktoreid õigesti hinnata, siis on võimalik üsna täpselt ennustada, milline on tõenäosus, et laps on tulevikus ülekaaluline. Uuringu põhjal koostatud lihtsa testi leiad siit.

Loe veel

Ema kehakaalu ja lapse suurenenud ülekaalulisuse riski on seostatud varemgi. Mida ülekaalulisem on ema, seda suurem risk on, et ka last tabab sama saatus. Ning lisaks ülekaalule pärib laps ka probleemid enesehinnanguga ja suurenenud krooniliste haiguste riski. Ema rasedusaegne toitumine mõjutab ka lapse hilisemaid toitumisharjumusi. Loomkatsed on näidanud, et kui tiined loomad tarbisid ohtralt suhkru- ja rasvarohket toitu, siis muutis see nende järglaste ajus opiaatide signaaliteid, pannes neid samuti rohkem selliseid toite soovima.

Toidu kasutamine preemiana

Kas sa oled öelnud kunagi midagi järgmist: "Kui sa ennast poes viisakalt üleval pead, siis ostame hiljem ... (lisa ise sobiv rämpstoit)"? Tõenäoliselt on suur enamus vanemaid mingil hetkel ennast selliselt "äraostmiselt" tabanud ning last toidu abil premeerinud. Kuid mida väiksem on lapse, seda suurem on tõenäosus, et toiduga premeerimine tekitab terve hulga segadust tekitavaid kontseptsioone toidu ja söömise kohta.

Toiduga premeerimisel on kaks äärmust, mis kumbki ei toimi. Ühest küljest kipuvad vanemad pakkuma maiustusi selleks, et motiveerida lapsi paremini õppima. Sel moel kujundame nende vaateid toidule terve kooliaja vältel ja kasvatame üles lapsed, kes esimese õnnestumise peale sööstavad taskuraha eest maiustusi ostma. See häirib laste loomulikku võimet reguleerida oma söömist ning julgustab sööma ka siis, kui neil ei ole tegelikult kõht tühi, lihtsalt selleks et ennast premeerida.

Teine äärmus on see, kui edastame sõnumi, et laps mitte mingil juhul mitte kunagi soovitud maiustust ei saa - siis tekib keelatud vilja efekt ja lihtsast küpsisest võib saada maailma kõige ihaldusväärsem toit, mida süüakse nõrkemiseni esimesel võimalusel, kui vanemaid lähedal ei ole. Kõige lihtsam ja tõhusam on luua kodune keskkond, kus kõik pereliikmed toituvad tervislikult - ema ja isa ise ka! Lapseea ülekaalulisuse epideemias mängivad kodused toitumisharjumused palju suuremat rolli, kui erinevate kiirtoidukohtade suur hulk linnaruumis.

Liikumisharjumused

2013. aastal avaldatud uuringu põhjal tegelesid lapsed kehalise aktiivsusega palju rohkem, kui nende vanemad seda tagant õhutasid, tervislike toitumisharjumustega toetasid ja ise eeskuju näitasid. Mida vähem lapsed veedavad aega teleka ees diivanil vedeledes, seda vähem näevad nad ka ebatervislike toitude reklaame, mis ka on lapseea ülekaalulisuse tekke riskifaktor

Üldine "ekraaniaja" piiramine on ka lastel ülekaalulisuse ja krooniliste haiguste ennetamisel väga oluline. Kui mõtled lapsele oma tuppa televiisori ostmise peale, siis kaalu hoolega järele. Oma isikliku teleka saamine suurendab ekraani ees veedetud aega kuna lapsed on vähem liikuvad, kipuvad sööma oma toas teleka ees, mitte perega koos laua taga ning samuti väheneb nende uneaeg. Kõik need faktorid suurendavad oluliselt ülekaalulisuse tekke riski.

Ära alahinda eeskuju mõju. Kui sa ise ei suuda ennast kuidagi teleka eest diivanilt lahti rebida, siis ei piisa sellest, et käsid lapsel seda teha. Lapsed õpivad meie tegudest rohkem, kui sõnadest. Näita head eeskuju, sel moel tabad kaks kärbest ühe hoobiga - parandad enda tervist ja aitad kaasa ka lapse tervislike harjumuste kujundamisele.

Oma lapse nimetamine "pirtsakaks sööjaks"

Kas oled kurtnud teistele, et laps on väga valiv sööja? Ainuüksi sel moel sildistamine võib mõjutada seda, kui palju lapsed puu- ja köögivilju söövad. Lapsed lähtuvad söömisharjumustel vanemate eeskujust ning sellest, kuidas vanemad neid näevad. Kui sa ise krimpsutad köögiviljade peale nina, siis õpib laps selle väga vara ära. Mida enam kordad, et laps ei söö ühte või teist toiduainet, seda enam seda pilti kinnistad. Püüa seda toiduainet valmistada erineval moel ja ära tee suurt numbrit sellest, kui laps seda ei söö - ära häbista, sunni ega sildista. Kui lapsel on hea eeskuju vanemate näol, kes toiduga liialt ei pirtsuta, siis on sellised toiduainete välistamised sageli mööduvad.

Sa ei pea hommikusööki eriti oluliseks

Korraliku hommikusöögi söömise harjumust on lastel seostatud parema akadeemilise võimekusega, väiksema ülekaalulisuse riskiga ja parema vitamiinide ja mineraalide tasemega kehas. Viletsad hommikusöögiharjumused lapsepõlves võivad hiljem suurendada metaboolse sündroomi riski. Kui sa ei ole ise harjunud tugevat hommikusööki sööma, siis püüa oma lapsele tagada võimalus seda siiski teha ja püüa ka muuta oma harjumusi sel moel, et laps õpiks sinu eeskujul hommikusööki hindama.

Söögirutiini puudumine peres

Regulaarsed ja rutiinsed söögiajad aitavad vähendada ülekaalulisuse ja söömishäirete tekke riski. Regulaarne koos laua taha istumine aitab tugevdada peresidemeid, suurendab puu- ja köögiviljade tarbimist ning vähendab karastusjookide ja suupistete otsimise vajadust. Ning kodust kaasa saadud kogemus meeldivast ja tervislikust söögiajast aitab seda harjumust edasi kanda ka täiskasvanuna.

Vanemate töö on aidata kujundada lastel tervislikke toitumisharjumusi, maitse-eelistusi ja üldist vaadet toidule. See ei tähenda, et laps ei tohiks kunagi ühtegi küpsis saada. Kuid see ei peaks olema igapäevase toitumise normaalne osa. Õpeta lapsele, millised toidud teevad teda tugevamaks ja millised nõrgemaks, kasutades talle eakohast ja arusaadavat sõnavara. Ning kui su lapsel on juba täna kaaluprobleem või halvad toitumisharjumused, siis ei ole kunagi hilja seda muutma hakata. Kõik algab probleemi nägemisest ning lapsega koos arutamisest, kuidas seda lahendada. Seades sisse tervislikud toitumisharjumused, kanduvad need edasi nooruki- ja täiskasvanuikka ning see on üks parimaid harjumusi, mida saad lapsele iseseisvaks eluks kaasa anda.

Allikas: Telegram.ee

Loe lisaks: Merle Liivak: Ei taha, et laps arvaks, et toit tuleb kotist

Toidusoovitused lastele: nendega ära liialda!

Kas nätsu närimine on ikka ohutu ja tervislik?

Katkised hinged: kust saavad alguse lapse mured?

Lapsevanemad, tähelepanu! Kas ka teie peres teeb nutitelefon lapse paksuks?

KOMMENTEERI!