Hoolides maailmast ja endast: kuus põhjust, miks loobuda loomsest

 (26)

Hoolides maailmast ja endast: kuus põhjust, miks loobuda loomsest
Miks loobuda loomsest?depositphotos.com

Ireene Viktor, kes on taimetoitlane alates 2006. aastast ning ka Eesti Vegan Seltsi juhatuse liige, toob välja enda jaoks kuus mõjuvat põhjust, miks ta loobus loomsest oma toidulaual ja eluviisis - sinna mahub näiteks hoolimine oma tervisest, meie planeedi keskkonnast ja vägivallatusest teiste tajuvate olendite suhtes ning ka kogukonnatunnetus.

1. Loomad

Enamik inimesi on nõus sellega, et loomadele põhjendamatute kannatuste tekitamine on vale. Näiteks saame kurjaks, kui keegi piinab koeri või on hüljanud oma kassi. Samuti tahame aidata vigastatud loomi ja linde. Kuid ka loomadest söögi ja toodete valmistamine põhjustab neile kannatusi ning toob kaasa nende surma. Inimestel puudub bioloogiline vajadus ühegi loomse saaduse järele. Veganitel ei jää läbimõeldud toitumise puhul ühestki toitainest puudu. Seega põhjused, miks loomseid saadusi tarbitakse, on maitse ehk naudingud ja harjumused. Naudingud ja harjumused ei ole aga hea põhjus loomadele kannatuste tekitamiseks. Samamoodi ei saa ju naudinguid ja harjumusi kasutada teiste vägivallavormide õigustamiseks, sest sellisel juhul kaotaksid moraalsed põhimõtted igasuguse tähenduse. Lisaks sellele kohtleb tänapäeva suurtööstus loomi masinatena - tulu ja võimalikult suur toodang on alati loomade heaolust eespool. Loe selle kohta lähemalt siit.

Loe veel

Seotud lood:

2. Tervis

Paljud inimesed otsustavad veganluse kasuks taimse toitumise positiivsete tervisemõjude pärast. Taimse toitumisega on võimalik vähendada riski haigestuda mitmetesse lääneriikides väga laialt levinud kroonilistesse haigustesse nagu vähk, kõrgvererõhutõbi, südame- ja veresoonkonnahaigused, II grupi diabeet jt. Loe täpsemalt siit.

3. Keskkond

Selleks, et toita 7 miljardit inimest kasvatame pidevalt toiduks 70 miljardit looma. Kõik need loomad tarbivad omakorda toitu, vett ja muid ressursse, mida saaks kasutada otse inimeste heaks. Selline massiline loomakasvatus põhjustab kliimasoojenemist, loodusvarade hävimist, reostust ning liikide väljasuremist. Kolmandik kogu maakeral toodetud teraviljast läheb loomadele söödaks. USA-s söödetakse üle 70% teraviljast kariloomadele, Euroopa Liit impordib aga umbes 70% oma loomasöödast, mille kasvatamiseks kulub 20 miljonit hektarit maad väljaspool Euroopat. Ometi saaks nii seda maad kui ka teravilja kasutada otse inimeste toitmiseks ning näljahäda leevendamiseks arengumaades. Põllumajanduse osakaal kogu maailma veetarbimises on 93%. Suur osa veest kulub loomasööda tootmiseks ja 55% mageveest antakse põllumajandusloomadele, samal ajal kui mitmeid paiku maailmas ähvardab drastiline mageveevarude vähenemine. Loe lähemalt siit.

4. Kaasinimesed

Lihatarbimine ei mõjuta negatiivselt mitte ainult loomi, vaid ka inimesi, eriti kõige vaesemaid ja haavatavamaid neist. Loomakasvatuse keskkonnamõjud (sh näljahäda, veepuudus, vihmametsade hävitamine jne) jäävad eelkõige just kõige vaesemate ja marginaliseeritumate kogukondade kanda. Töö tapamajades, farmides ja nahaparkimistöökodades on ohtlik ja raske ning sellega on sunnitud oma tervise ohtu panema kõige madalamal elujärjel inimesed. Inimesed, kes töötavad tapamajades, satuvad teiste töökohtadega võrreldes kõige sagedamini tööõnnetustesse ning puutuvad kokku paljude potentsiaalselt haigusttekitavate bakteritega, seega on tapamaja üks ohtlikemaid töökohti. Samuti on uurimused näidanud, et töö tapamajas mõjutab negatiivselt töötajate vaimset tervist ja heaolu. Äärmiselt tervistkahjustav on töö arengumaade nagu Bangladesh, India ja Pakistan parkimistöökodades, kus toodetakse üle poole maailma nahkmaterjalidest. Paljudes töökodades ei hoolita tööohutusest ja kasutatakse ka lapstööjõudu. Loe lähemalt siit.

5. Toit

Paljud inimesed avastavad alles veganitena, kui mitmekülgne ja maitsev on taimse toidu valik. Veganite toidulauale kuuluvad näiteks:

  • teraviljatooted (nt leib, küpsetised, tatar, riis, makaronid, amarant, kinoa, hommikuhelbed, müsli),
  • kaunviljad (eri oad (aed-, põld-, hiid-), läätsed (punased, rohelised, beluga jpt), herned),
  • köögiviljad (nt porgand, kartul, brokoli, lillkapsas, mais, tomat, seller, spargel, peet, lehtkapsas, maguskartul, kurk),
  • puuviljad (nt õun, avokaado, melon, banaan, ploom, apelsin, pirn),
  • seemned (nt päevalille-, kõrvitsa-, seesami-, mooni-, chia-, kanepi-, lina-),
  • mandlid ja pähklid (nt Kreeka, para-, India, sarapuu-, kookos-, pekaani-),
  • marjad (nt maasikas, viigimari, kirss, mustikas, mustsõstar, pohl, goji-),
  • seened (nt kukeseen, austerservik, šampinjon)
  • vetikad (nori, wakame jt).

Samuti söövad veganid taimedest, seentest ja muust mitteloomsest valmistatud pool- ja valmistooteid (nt tofu, sojapiim, taimsed pasteedid jms). Vegantoidud võivad olla nii toored kui küpsetatud toidud, näiteks salatid, smuutid, pastad, supid, praed, kastmed, küpsetised, ahjuroad, koogid, tordid, kommid, šokolaadid, määrded ja väga palju muud. Saadaval on ka vorsti, viineri, kotleti, juustu, piima, jogurti, jäätise, majoneesi jne maitseid ja tekstuure matkivaid taimseid alternatiive. Vegan määrdeid, kastmeid ja jooke tehakse enamasti pähklitest, seemnetest, kaun- või teraviljadest ning toitvaid kotlette ja pihve köögi-, kaun- ja teraviljadest. Enamikke tuntud toite (näiteks jäätist, makarone juustuga, kreemitorti, pikkpoissi) saab lihtsasti valmistada ka taimsetest toiduainetest. Vegantoitude tegemine pole seejuures raskem, kallim või ajakulukam, tuleb vaid retsepte uurida, soovitatavalt uusi maitseid ja toite proovida ning natuke harjutada. Vaata retsepte: www.taimetoit.ee, www.veganmaailm.com, Jah, see on vegan!

6. Kogukond

Veganlus kasvab kiirelt ja jõudsalt üle kogu maailma. Ka Eestis kasvab veganite arv iga aastaga. Samuti muutub veganite elu järjest lihtsamaks, sest iga päevaga laieneb vegantoodete kättesaadavus ning restoranid arendavad oma veganmenüüsid. Meil on üha rohkem organisatsioone, firmasid ja üritusi, mis toetavad ja arendavad veganlust: Eesti Vegan Selts, Loomade Nimel, Loomus, Taimetoidumess, Vegan Restoran V, Veggo jt. Ka ühiskondlikul tasandil on veganlus ühe enam aktsepteeritud: veganid ei ole vaid üksikud julged lillelapsed, vaid veganid on ka näitlejad, muusikud, õpetajad, sportlased, üliõpilased, ajakirjanikud, advokaadid, tõlkijad, puutöömeistrid, kokad, kunstnikud, teadlased, arstid, projekteerijad, projektijuhid, psühholoogid, klienditeenindajad, ehitajad, programmeerijad, raamatupidajaid, õmblejad, modellid jne. Vegankogukond hoiab kokku ning korraldab üritusi, loenguid, õhtusööke, piknikke ja muidu kohtumisi. Veganite seast on lihtne leida uusi sõpru ja tuttavad, kelle maailmavaade on sinuga sarnane. Veganiks hakates saad osa liikumisest, mis muudab maailma paremaks paigaks nii meile endile kui ka kõikidele teistele olenditele, kellega koos seda planeeti jagame.

Autor: Ireene Viktor

Allikas: Vegan.ee

Loe ka lugusid Šokeeriv statistika näitab, et loomse toidu massiline tarbimine hävitab planeedi elukeskkonna ja Kuidas saada veganina söönuks kolme euro eest päevas?Oled veganlusest huvitatud ja soovid rohkem teada, mida kujutab endast vegan eluviis? Külasta 1. novembril Tallinnas toimuvat Taimetoidumessi.

KOMMENTEERI!