Hernes - vähekaloriline valgu- ja kiudainerikas suvine suupiste


Hernes - vähekaloriline valgu- ja kiudainerikas suvine suupiste
Foto: depositphotos.com

Hernes on üks tänuväärne vili, mida on hea värskelt suhu pista, salati ja supi sisse puistata või hoopis talveks hoidistada. Lisaks on hernes organismile vajalikke mineraalaineid ja vitamiine ning loetleda võib nii mõnedki ravioamdused.

Aedherned jagunevad mitmesse rühma. Värskelt söömiseks on paljudele kõige suupärasemad niinimetatud suhkruherned, mida võib süüa lausa koos kaunadega. Sellest ka teine nimetus - lestherned. Suhkruherned mekivad kõige paremini seni, kuni seemned kaunades veel päris täismõõtmetes pole. Tunduvalt rohkem on meil levinud poetisherned. Kui nende vilja ehk kauna lahti teeme, näeme, et selle sisepinda katab pärgamenti meenutav hõbejas kiht. Lähtuvalt seemnete ehk herneste kujust jagunevad poetisherned kahte suurde rühma: kortsteralised ja siledateralised. Maitselt on esimesed teistest tunduvalt magusamad ja selle põhjuseks on suhkrute suurem sisaldus. Need herned sobivad hästi värskelt söömiseks. Siledateralistes hernestes on mõnevõrra vähem suhkruid, kuid see-eest rohkem valke. Neid herneid saab erinevatel viisidel säilitada ja kuumtöödelda.

Kui herneste toiteväärtusest juttu tehakse, siis mainitakse esmajärjekorras valke, seda kahel põhjusel. Esiteks on hernestes tõesti märkimisväärselt valke võrreldes muu söödava taimse kraamiga, värsketes seemnetes on neid 6-8%. Teiseks, herneste valgud on aminohappeliselt koostiselt inimtoiduks üsna sobivad. Tegelikult on hernestes küllaltki palju ka seeduvaid süsivesikuid, värsketes terades kuni 10%. Seeduvad süsivesikud on esindatud nii erinevate suhkrute kui tärklisena. Seemnete valmimisel tärklise osakaal suureneb ja suhkrute koguhulk väheneb. Maitsmismeel tajub seda lihtsalt vanemate herneste puhul vähem magusama maitsena.

Seotud lood:

Rasvu on hernestes suhteliselt vähe, nende sisaldus jääb alla protsendi. Mainima peab veel orgaaniliste hapete sisaldust. Olulise energiaallikana viimased arvesse ei tule, kuid herneseemnete maitset kujundavad küll. Et hernestes on palju ka seedumatuid osiseid, siis pole hernetoitude eelistajal kõhukinnisust põhjust karta. Värsked herned pole ka eriti kaloririkkad, sajagrammine ports annab sõltuvalt biokeemilisest koostisest 60-80 kilokalorit. Hoopis suurema energeetilise väärtusega on kuivatatud herned. Esiteks, nendest on kadunud suurem osa vett ning olemasolevad toitained on kontsentreerunud. Teiseks, sageli eemaldatakse herneseemnetel kuivatamise järel paksud kiudaineterikkad kestad, sellega tõuseb nende suhteline energeetiline väärtus.

Mineraalühendite vallas on hernes samuti tegija. Seemnete koostises on ohtralt väävli-, fosfori-, kaaliumi- ja magneesiumiühendeid. Mikroelementidest peab mainima herneste joodi-, tsingi-, raua- ja seleenisisaldust. Teada tasub sedagi, et värsked herned sisaldavad arvestatavalt mitmeid B-rühma vitamiine ja vitamiini C.

Allikas: Naistekas.delfi.ee

Loe lisaks: Hiina meditsiini toitumissoovitused: mida süüa suvel, et oleksid terve ja seedimine töötaks laitmatult?

Lõhe parandab südametööd ja ergutab ajutegevust

Suveks saledaks: kolm tervislikku lõunasöögisoovitust toitumisnõustaja Signessa Kalmuselt

Need neli lihtsat nippi kiirendavad ainevahetust ja aitavad kilosid kaotada

Viis nõuannet rasvapõletuse suurendamiseks

KOMMENTEERI!