1. Kofeiin mõjub inimestele erinevalt

Olenevalt soost, rassist, kehakaalust ning isegi antibeebipillide tarvitamisest, võivad erinevad inimesed kohvi väga erinevalt metaboliseerida.

Naiste kehas on kohvijoomisel ainevahetus reeglina kiirem kui meestel. Suitsetajate kehad töötlevad kofeiini kaks korda kiiremini kui mittesuitsetajad.

Antibeebipille tarvitavad naised on kofeiini mõju all kauem, kuna nende keha metaboliseerib seda stimulanti umbes kolm korda aeglasemalt kui hormoonpreparaate mittekasutavatel naistel.

Hormoonravimite tarvitajad võivadki üllatuslikult kogeda, et ei talu enam endisi kohvikoguseid. Ka rasedus vähendab kofeiini eritumiskiirust.

Teiste rassidega võrreldes läheb asiaatidel kofeiini mõjude kõrvaldamisega rohkem aega. Nii võibki hüpoteetiliselt eeldada, et mittesuitsetav Jaapani mees, kes tarbib oma kohvi koos alkoholiga (millel on samuti kohvi ainevahetust aeglustav toime), on suure tõenäosusega kofeiinist viis korda kauem mõjutatud kui suitsetav, kuid alkoholi ja hormoonpille mittetarbiv eurooplanna.

2. Tumedama röstiga kohv sisaldab vähem kofeiini kui heledama röstiga kohv

Tumedam, rikkaliku maitsega kohv võib ju tunduda kofeiinirikkam, kuid tegelikult on tõene hoopis vastupidine väide. Kohvi röstimise protsess nimelt "põletab" kofeiini vähemaks, seega peaksid vähem ergastava kohvinaudingu otsijad tarbimiseks valima pigem tumedama röstiga tassitäie.

3. Kohvijoomine võib aidata kaasa kaalutõusule

Mitte ilmaasjata ei öelda, et sagedane kohvijoomine jätab kehale sama jälje kui pikaajaline stressiseisund. Rohke kohvitarbimisega kaasneb adrenaalne kurnatus ja veresuhkru kõikumine, mis toob omakorda kaasa iha rasvaste ja suhkrurikaste toitude järele. Kohviga üleslöödud veresuhkur kutsub esile insuliinipurske, mille abiga veresuhkru tase jälle normaliseeritakse.

Kahjuks kaasneb niisuguse üles-alla kõikumisega varem või hiljem nn ülekompenseerimine, mille puhul veresuhkru tase liiga madalale langetatakse. Tekkivate hüpoglükeemia nähtude (väsimuse, kurnatustunde, ärevuse, kätevärina, peavalude, ärrituse jmt) leevendamiseks valitakse reeglina järgmine tass kohvi, energiajook või suhkrurikas maiustus. Ja nõiaring hakkab otsast peale.

4. Kohvitaim on üks kõige enam taimekaitsemürkidega pritsitud kultuure

Kohvi kasvatamise lahutamatuks osaks on rikkalik herbitsiidide, pestitsiidide ja muude kemikaalidega piserdamine. Lisaks taimekaitsemürkidele lekivad kohvi sisse veel ka pinnasest pärit raskemetallid, mida sa mingil tingimusel oma kehasse ei taha. Kui juba kohvi tarbida, siis võiks oma tervise huvides hoolitseda ka selle eest, et tegu oleks mahedalt kasvatatud kohviga.

Kui oled harjunud jooma aga kofeiinivaba kohvi, siis kontrolli, kas kofeiin on eemaldatud loomulikul teel või on selleks kasutatud karme kemikaale. Kofeiinivaba kohv sisaldab sageli isegi rohkem kemikaale kui tavaline kohv.

5. Kofeiin hakkab kehas toimima minutitega

Vastavalt Ameerika Unemeditsiini Akadeemiale läheb umbes 30–60 minutit, enne kui kofeiini mõju veres oma täiuse saavutab. Samas võib kohvi stimuleerivat mõju tunda juba 10 minutit peale joomist. 3–5 tunni jooksul eemaldab keha organismis olevast kofeiinist umbes poole, alles jäänud kofeiini mõju võib kesta aga veel lausa 8–14 tundi. Inimesed, kes kohvi regulaarselt ei tarbi, on joogi ergastava toime poolt rohkem mõjutatud.

Uneprobleemide vältimiseks soovitavad uneeksperdid kofeiini tarbimise lõpetada vähemalt 8 tundi enne magamaminekut.

6. Kofeiini tarbimine mõjutab fertiilsust ja rasedust

Hiljuti tehtud uuringus selgus, et kofeiin mõjutab naiste rasestumisvõimekust, kuna vähendab munajuhade lihasaktiivsust. Kuna munarakk liigub munasarjadest emakasse just munajuhade kaudu, siis võib pärsitud liikumistempo põhjustada nii emakavälist rasedust kui ka seda, et munarakk ei jõuagi kohale.

Närilistega läbi viidud katsed on näidanud, et kofeiinil on suurtes annustes loodet kahjustav ehk teratogeenne mõju. Kõige sagedamini põhjustas see stimulant just jäsemete väärarenguid. Kuigi kofeiin läbib hästi platsentaarbarjääri ja tungib lootesse, ei ole leitud tõendeid, et kofeiini tagasihoidlik tarbimine (kuni 150 mg päevas või 1,5 tassi kohvi päevas) suurendaks raseduse esimesel trimestril abortide sagedust või väärarenguid. Samas on mitmed uuringud näidanud, et rohkem kui 200 mg kofeiini päevas (2 tassi kohvi või 5 kofeiini sisaldavat karastusjooki) suurendab raseduse katkemise riski.

7. Energiajoogid sisaldavad vähem kofeiini kui tass kohvi

Vastupidiselt kartustele sisaldab enamik populaarseid energiajooke siiski vähem kofeiini kui klassikaline tassitäis musta kohvi. Kui ühes 240 ml tassis kohvis on olenevalt kangusest umbes 95–200 mg kofeiini, siis üks 250 ml Red Bull sisaldab vaid 76–80 mg kofeiini.

Hoolimata kofeiini väiksemast sisaldusest ei tasuks siiski ära unustada, et energiajookides on lisaks stimuleerivale kofeiinile veel ka külluslikult suhkrut ja lisaaineid, mille koostoimete kohta teaduslikud uuringud puuduvad.

Võrdluseks: 240 ml musta teed sisaldab 14–61 mg kofeiini ja sama suur tassitäis rohelist teed umbes 24–40 mg kofeiini. Erinevate jookide kofeiinisisaldusega võid täpsemalt tutvuda siin.

8. Kohv võib vähendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve riske

Uuringud kinnitavad, et kolme tassi kohvi joomine päevas võib vähendada või edasi lükata Alzheimeri tõvesse haigestumise riske. Vanemaealistel inimestel, kellel oli veres madalam kofeiini tase, oli suurem risk kogeda mäluprobleeme ja kognitiivse võimekuse langust. Igapäevane mõõdukas kohvitarbimine täiskasvanueas aitab seevastu langetada neurodegeneratiivsetesse tõbedesse jäämise ohtu.

9. Kofeiinivaba kohv ei ole tegelikult ilma kofeiinita

Kui arvad, et kofeiinivaba kohvi juues ei saa sa stimulandist mõjutatud, siis päris nii see kahjuks ei ole. Üheksat erinevat kofeiinivaba kohvisorti analüüsinud uurimusest selgus, et kõik peale ühe sisaldasid suuremal või väiksemal määral kofeiini. Doos varieerus keskmiselt 8,6 mg kuni 13,9 mg-ni, samas selgus ühest 2007. aastal tehtud raportist, et mõnel juhul võib kofeiinivaba kohvitass sisaldada isegi rohkem kui 20 mg kofeiini (võrdluseks, et tavaline kohv sisaldab 95–200 mg kofeiini 240 ml kohta ja purk Coca-Colat umbes 35 mg kofeiini).

Kofeiini sisaldava "kofeiinivaba" kohvi joomine võib kujuneda probleemiks inimestele, kellel on seoses tervislike seisunditega (neeru- ja maksahaigused, ärevushäire jmt) soovitatud kohvist hoiduda.

10. Kohv on östrogeense mõjuga

Kohvi tarbimist on seostatud rinnavähi suurenenud riskiga, kuna kohv sisaldab östrogeen-retseptori positiivseid kasvajaid stimuleerivat taimset östrogeeni (trigonelliini). Östrogeeni domineerimisega seotud konditsioonide nagu fibroidid, endometrioos, premenstruaalne sündroom jms puhul kohvi seega ei soovitata, kuna ärevuse ja adrenaalse kurnatuse tekitamise kõrval tõstab kofeiin hüppeliselt ka östradiooli taset. Ka viljastumisraskustega naised peaksid kohvist tingitud hormonaalseid kõikumisi kindlasti vältima.

11. Kofeiini leidub populaarsete jookide kõrval ka enam kui 60 taimes

Mitte ainult kohviuba ei sisalda kofeiini, vaid ka tee, koolapähklid, kakaooad ja teised taimed. Seda stimulanti leidub looduslikult paljude taimede lehtedes, seemnetes ja viljades, samuti lisatakse toodetele vahel laboratoorselt valmistatud kofeiini.

Keskmiselt 98% kofeiinist tarbitakse siiski just jookide koostises. Ka teatud toidud nagu šokolaad (100 g piimašokolaadi sisaldab keskmiselt 12–20 mg kofeiini) sisaldavad kofeiini. Samuti võivad kofeiini sisaldada ravimid. Valuvaigistite ja kofeiini samaaegne tarvitamine võib ravimi toimet kuni 40% võrra tõhustada ning võib ühtlasi kaasa aidata preparaadi kiiremale absorbeerumisele.

12. Kofeiin ja vererõhk

Regulaarse kohvitarbimise kõrgvererõhutõbe soodustav mõju on nüüdseks kindlalt ümber lükatud. 2005. aastal avaldatud uurimistöös hindasid Harvardi teadlased kohvitarbimise mõju 155 000 meditsiiniõele 12 aasta vältel. Tarbitud kohvikoguste ning kõrgvererõhutõve tekke vahel märkimisväärseid seoseid ei leitud.

Analoogne meestega tehtud uuring näitas, et pikemaajaline kohvijoomine seostus küll väikese vererõhu tõusuga, kuid ei põhjustanud kõrgvererõhutõve teket. Seega, kuigi kofeiini tarbimine tõstab lühiajaliselt vererõhku, vabastades neerupealistest stressihormoone ning stimuleerides südamelihast, ei soodusta kofeiin kestval tarbimisel kõrgvererõhutõve teket inimestel, kel on normaalne vererõhk ega esine haiguse geneetilist eelsoodumust.

Allikas: www.telegram.ee

KOMMENTEERI!