Uuringud seostavad rohket interneti kasutust sõltuvusnähtude, depressiooni, ängistuse, ülekaalu ja sotsiaalse isolatsiooniga


Uuringud seostavad rohket interneti kasutust sõltuvusnähtude, depressiooni, ängistuse, ülekaalu ja sotsiaalse isolatsiooniga
Noortel, kes veetsid nädalas üle 14 tunni internetiavarustes, hakkas esinema kõrgenenud vererõhkdepositphotos.com

Kristjan Port küsib oma kolumnis, kas interneti kui inimõigust peaks tagama minimaalselt või maksimaalselt? Ameerikas tehtud esimesed uuringud näitavad, mil määral internetis veedetud aeg avaldab mõju muuhulgas näiteks vererõhule, mis on tõusev ohumärk ka noorte seas.

Loe veel

Mõni aasta tagasi väljendasid ÜRO inimõiguste nõukogu liikmed arvamust, tehes seda ühehäälselt, et kõikidele inimestele peaks olema tagatud juurdepääs internetile. Ja nad peaksid saama internetis end vabalt väljendada. Nimetatud samm ei viinud siiski internetile juurdepääsu ÜRO võõrandamatute inimõiguste nimistusse. Samas väikese ja dünaamilise riigina oleme seda tahtmist ise riiklikul tasemel deklareerinud. Kusjuures oluliselt varem kui üro-lased asja sisu tabasid. Kui internet muudab inimeseks olemist ja arvatavalt on muutus positiivne, sest neti puudumine oleks ju inimõigusest riisumine, siis kas internetti võiks ka liiga palju olla? Kas on olemas võimalus, et liiga palju netti kahjustaks mõnd muud heaolu tahku?

USA's Detroidis paiknevas Henry Fordi haiglas uuriti interneti efekti tervisele. Teadaolevalt on see esimene omalaadne vaade küsimusele mil määral internetis veedetud aeg avaldab mõju muuhulgas näiteks vererõhule. Uuringusse oli kaastatud 335 teismelist ameeriklast. See tähendab, et lõplikku tõena, kui selline peaks interneti ja mõnede tervisenäitajate vahel olema, ei tasu uuringu tulemusi võtta. Tulemustesse peaks suhtuma kui esialgsesse tähelepanekusse, mis võib tegelikkust valgustada, aga vajab täiendavat kinnitamist. Teisalt ei tasu unustada, et sõltuvusnähtudega inimest on raske veenda isegi tõeste tõenditega, kui need on konfliktis temas sõltuvust põhjustanud meelehea saamisega. Need hoiatavad sõnad on õigustatud, sest tänaseks on hakanud saavutama kriitilist massi tähelepanekuid, mis seostavad interneti kasutuse sõltuvusnähtude, depressiooni, ängistuse, ülekaalu ja sotsiaalse isolatsiooniga.

Selleski uuringus olid umbes pooled noored sellised keda iseloomustati kui raskeid interneti kasutajaid. Hinnangu aluseks oli viibida nädala jooksul internetis keskmiselt vähemalt 25 tundi. Kõrvutuseks olgu toodud, et palgatööd tehakse nädalas 40 tundi. Samuti võib öelda, et peaaegu pooled rasketest interneti kasutajatest olid ka kaalult rasked, st ülekaalulised.

Viimase teemaga jätkates ei hakanud uurijad oletama, kas internet põhjustab ülekaalu või sunnib ülekaal olema rohkem internetis, aga mingi seos nende kahe teguri vahel on ilmselt olemas. Laste ülekaalulisus on kasvav probleem kõikides arenenud maades, kuid esitatud tulemus ei anna alust süüdistada selles pelgalt internetti. Sest ka nn. kerge interneti kasutusega noorte seas oli ülekaalulisi, täpsemalt iga neljas. 14 kuni 17 aastastest moodustunud uurimisgrupis oli interneti kasutamise keskmiseks määraks 15 tundi nädalas. Võib-olla hindab keegi seda üllatavalt väikseks, eriti kui ta ise kulutab ekraanil avanevale maailmale päeviti neli ja rohkem tundi.

Muretsemiseks võib siiski olla põhjust, sest antud uuringus avastati, et nende seas kes veetsid nädalas üle 14 tunni internetiavarustes, hakkas esinema kõrgenenud vererõhk. Interneti suurkasutajatest noortel - ehk keskmisel 25 tundi nädalas netis viibijate kogukonnal - esines kõrgenenud vererõhk juba igal viiendal. Sooliselt jaotusid interneti suurtarbijad enam-vähem pooleks, seega tasub kõigil võimalikule probleemile mõtelda. Uurijatele teeb kõrgenenud vererõhu riski olemasolu avastamine muret ja nad soovitavad nii lastevanematel kui kooli arstil selles küsimuses olla valvsad.

Noorte puhul kulgeb kõrgenenud vererõhk ilma sümptomiteta, aga sugugi mitte ilma tagajärgedeta. Kõrgenenud vererõhk kahjustab tasahilju ja vääramatult nii südant, veresooni kui närvisüsteemi ja langetab üldist töövõimet. Viimast siis nii vaimses kui füüsilises mõttes. Siit võib alguse saada nõiaring sotsiaalsest isolatsioonist ja põgenemisest internetti, mis nagu hakkab ilmnema, võib kahju süvendada. Antud uuring võimaldab teha ühe olulise järelduse seoses inimõigustega. Sest võiks ju küsida, kas inimõigust peaks olema minimaalselt või maksimaalselt? Vähemalt interneti puhul hakkab ilmnema, et seda peaks olema, aga nii vähe kui võimalik.

KOMMENTEERI!