Salmonelloos muutub üha raskemini ravitavaks


Salmonelloos muutub üha raskemini ravitavaks
Foto: depositphotos.com

Antibiootikumide ülekasutuse tõttu meditsiinis ja loomakasvatuses muutuvad ravimite suhtes üha vastupidavamaks paljud bakteritest põhjustatud haigused, mille hulka kuulub ka salmonelloos.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel sureb antibiootikumide resistentsuse tagajärjel igal aastal vähemalt 25 000 inimest ainuüksi Euroopa Liidus ning terves maailmas ligi 700 000 inimest. Need arvud on aga üha tõusmas. Kuigi antibiootikumide suhtes resistentsetest bakteritest on laiemalt rääkima hakatud alles viimastel aastatel, siis on juba aastaid tagasi tuvastatud, et poodides müüdavatest lihatoodetest leitud bakteritest on paljud juba mingil määral ravimite suhtes resistentsed.

"Juba aastal 2001 USAs läbi viidud uuringust* selgus, et ligi 20 protsendil lihatoodetest leiti salmonelloosi baktereid ning neist tervelt 84 protsenti olid resistentsed vähemalt ühe antibiootikumi suhtes," selgitas Baltikumis esimesena oma toodetel märgistust "Antibiootikumideta kasvatatud kana" kasutava võiv kanalihatootja Kekava juhatuse esimees Andrius Pranckevičius. Antibiootikumide resistentsuse puhul ei allu bakterid enam nende vastu kasutatavate ravimite mõjule ning selle tõttu jääb järjest vähemaks seni kasutusel olnud efektiivseid antibiootikume ja ravimatuid haigusi tekib juurde.

Kui üldiselt räägitakse antibiootikumide kasutamisest seoses inimeste ravimisega, siis vähem on teada, et üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse tegelikult loomakasvatuses. Seal tekkinud resistentsed bakterid võivad aga levida edasi ka inimestele. Euroopa Liidus ei lubata söödas küll antibiootikume kasutada, kuid loomade ravimiseks kasutatakse neid siiani laialdaselt.

Seotud lood:

Kuna uute toimivate antibiootikumide väljatöötamine on kallis ja väga keeruline, siis kõige lihtsam viis resistentsete bakterite tekke takistamiseks on viia antibiootikumide kasutamine ja loodusringlusesse paiskamine võimalikult minimaalseks. Baltikumis on esimesena saanud loa kasutada oma toodetel sildistust "Antibiootikumideta kasvatatud kana" just kanalihatootja Kekava, kes investeeris selleks oma taristusse ja tootmisesse üle 5,5 miljoni euro, et kanade haigestumist ennetada ja viia nende ravivajadus miinimumini. "See märgistus teavitab tarbijaid, et Kekava kanad on olnud terved kogu oma kasvuperioodi jooksul, mis tähendab, et neid pole olnud tarvis antibiootikumide ega teiste rohtudega ravida," selgitas Pranckevičius.

Investeeringutega tagati, et ettevõte saab kanade kasvatamisel lähtuda rangetest hügieeni, bioohutuse ja desinfitseerimise meetmetest, mis kehtivad nii personali, transpordi, seadmete, sööda kui sisehoolduse protsessidele. Kanad liiguvad ringi avatud kasvatusmajas, mille põrandaid katab naturaalse desinfitseerijana töötav puidulaastude kiht, mis on enne maha laotamist eelnevalt steriliseeritud, linnud saavad kohapeal valmistatud mitmekülgset ja tervislikku sööta ning kõik töötajad peavad järgima karme bioohutuse reegleid. Näiteks kasvatusmajja pääsemiseks tuleb esmalt käia duši all ning kandma spetsiaalseid riideid ning kaitsevahendeid.

*"The isolation of antibiotic-resistant salmonella from retail ground meats", 2001.

Loe lisaks: Uuring: Eesti inimesed ei tea antibiootikumidega seotud riske

10 võimsat looduslikku antibiootikumi tervise turgutamiseks ja immuunsüsteemi tugevdamiseks

Mida küsida oma arstilt, kui ta tahab antibiootikume välja kirjutada?

Arstide hoiatus: antibiootikumid ei ole mõeldud nohuse nina raviks

KOMMENTEERI!