Sääsehooaeg on täies hoos: miks sääsed eelistavad mõningaid inimesi teistele?



Sääsehooaeg on täies hoos: miks sääsed eelistavad mõningaid inimesi teistele?
Sääski meelitavad ligi ja peletavad kindlad lõhnaddepositphotos.com

Sääsehooaeg on taas kätte jõudnud. Kui enamiku inimeste jaoks tähendab see tüütute putukate eemale vehkimist, siis mõne jaoks võib see tähendada pidevat hirmu potentsiaalselt väga raske allergilise reaktsiooni ees. Samamoodi nagu inimeste reaktsioon sääsehammustustele on erinev, erineb ka see, kui palju me sääski ligi tõmbame, vahendab Telegram.ee.

Mõne inimese ümber on suveõhtutel pidevalt parv näljaseid vereimejaid, samas kui teine puhub eemale vaid mõne üksiku üritaja. Miks see nii on? Kuidas need putukad oma ohvreid valivad?

Sellele küsimusele on vastust püütud leida nii rahvatarkusest kui ka teaduse abiga. Kõigile sobivat ühest vastust on tõenäoliselt võimatu leida. Kuid on mitmeid huvitavaid lähenemisi, mida tasub kaaluda.

Sääski meelitavad ligi ja peletavad kindlad "lõhnad". Higi, kehasoojus, süsihappegaas, piimhape ning mõningad kehahooldustoodete lille- ja puuviljalõhnad on sääskede jaoks roheliseks lipukeseks - siit saab süüa! Paljud eeterlikud õlid aitavad aga sääski eemale peletada - näiteks sidrun ja sidrunhein, eukalüpt, rosmariin, lavendel, kaneel, neemipuu, teepuu ja paljud teised. Kõige lihtsam viis sääski peletada on vähendada neile meeldivaid lõhnasid - loputada higi kehalt enne, kui see bakterite toimel tugevamini lõhnama hakkab. Sääski tõmbab ligi eelkõige see lõhn, mis tekib higist bakterite ainevahetuse toimel. Seejärel võib kasutada eeterlikke õlisid, mis aitavad kehalõhna maskeerida ning sääski eemale peletada. Kuna aga iga lõhna reaktsioon inimese nahal on erinev, siis vahend, mis ühel inimesel väga tõhusalt toimib, ei pruugi teise puhul seda sugugi teha.

Loe veel

Seotud lood:

See, kuidas inimene loomulikult lõhnab ja kuidas tema nahk lõhnadega regeerib, on osaliselt geneetiliselt määratud. 2013. aastal avaldatud uuringu põhjal leiti, et osa inimesi on lihtsalt geneetilistel põhjustel sääskede jaoks isuäratavamad kui teised - nende keha lõhnas on enam sääski ligimeelitavaid komponente. Teiste uuringute põhjal on leitud pigem vastupidi: osa inimesi ei erita rohkem ligimeelitavaid lõhnu, vaid hoopis teised inimesed eritavad rohkem sääski peletavaid lõhnamarkereid. Arvata võib, et üks idee ei välista teist ja lõpptulemus on sama: mõned meist on geneetiliselt määratud enam sääsesöödaks kui teised.

Naha loomulikku lõhna saab muuta ka toitumise abil. Ei ole saladus, et kui hoolega küüslauku või karrit süüa, siis näib, et see lõhn tuleb igast nahapoorist välja - ja sääsed eriti küüslaugusõpru ei armasta. Inimeste jaoks vähem märgatava, kuid sääskede peletamiseks piisava muutuse toob kaasa ka korralik B-vitamiini kuur. Teadusuuringud ei ole B-vitamiini tõhususe osas väga toetavad. Kuid paljud inimesed ütlevad oma kogemuse põhjal, et see toimib suurepäraselt. Selleks, et B-vitamiinide tõhusust hinnata, peaks kuur olema minimaalselt nädal aega pikk. On ka soovitatud võtta B-vitamiini 100 mg päevas maist oktoobrini. Võib-olla sõltub see, nagu paljud muud asjad, iga inimese isiklikust keha bakterikooslusest, vitamiinide omastamise võimest ning geneetikast. Kuid kindlasti tasub proovida suurendada B-grupi vitamiinide osakaalu oma toidus või tarbida kuur looduslikku täisväärtuslikku B-vitamiini toidulisandit. Vastutustundliku kasutamise puhul saab see ainult kasu tuua.

Miks hoida eemale levinud putukatõrjevahenditest?

Suurem osa igas poes saadaolevaid sääsetõrjevahendeid sisaldab toimeainena N, N-dietüül-m-tolüamiidi ehk DEET-i. See on kemikaal, mis piisavas kontsentratsioonis sulatab plasti - selle nahale määrimine ei tundu kõige mõistlikum. Seda eriti laste puhul, kelle nahk on viis korda õhem kui täiskasvanutel ning kõik nahale määritud kemikaalid jõuavad kiiremini ja suuremas kontsentratsioonis vereringesse. DEET ärritab nahka ja silmi ning võib põhjustada kahjustusi närvisüsteemis (mälu nõrgenemine, peavalud, ajurakkude funktsiooni pidurdumine), skeleti-lihassüsteemis (lihasnõrkus, liigesevalud), nahal (ärritus, villid, paised) ning samuti võib selle kasutamisega kaasneda vererõhu liigne langus (hüpotensioon), südamerütmi aeglustumine (bradükardia), hingamisraskused, iiveldus ja oksendamine ning silma sattudes võib esineda valu, ärritust ja pisaravoolu.

Loe looduslike sääsetõrjevahendite kohta SIIT.

Allikas: Telegram.ee

KOMMENTEERI!