Pärmseene diagnoosimine on laboratoorselt problemaatiline – väljaheide peaks laborisse jõudma õige tulemuse saamiseks tunni jooksul. Koduseks pärmseene määramiseks on ka üks võimalus – väljaheide jäetakse tunniks potti vette seisma ja kui see tunni aja pärast ikka veepinnal hulbib, on tegemist pärmseene-probleemiga. Pärmseene probleem on tänapäeval väga laiaulatuslik ning levinud.

Soolestiku mikrofloora

Peensoole harude ehk hattude küljes elab inimese eluks ja seedimiseks vajalik mikrofloora. Seal on nii piimhappebaktered, coli- ja cocc-tüübilised bakterid (liha mädandamiseks), soolekepikesed ja paljud teised bakterid. Meie peensoole normaalsesse mikrofloorasse kuulub ka pärmseen. Tervel inimesel on soolestiku mikrofloorast umbes 20% pärmseent. Mikroorganismide omavaheline suhe on õrnas tasakaalus ja kui pärmseen hakkab hõlmama suuremat või väiksemat osa, siis on see mõlemat pidi halb.

Kui pärmseent on vähem, oleme me rohkem haavatavad viiruste poolt. Ka kõikvõimalikud kiirgused, elektromagnetväljad, raskemetallid teevad siis rohkem liiga. Pärmseen nimelt "sööb ära" organismi sattunud raskemetallid ning neutraliseerib kiirguse mõju. Pärmseene vähesus on enamasti tajutav kõhulahtisusena, mille puhul väljaheide on eriti happeline ja vahutav. Iseloomulik on ka see, et kõhulahtisus ei allu mitte mingisugusele ravile, kuid andes pärmseene preparaati (nt Enterol, Boulardii), saab kõhu korda loetud tundidega.

Kui aga pärmseent on liiga palju, mida juhtub palju sagedamini, on kaebusi rohkem. Näiteks sagedaseks probleemiks, mida inimesed oskavad ka pärmseenega seostada, on soor suus, aga ka kõrvas või tupes. Pärmseen annab tegelikult palju laiema spektriga kaebusi. Oluline on teada, et kui pärmseent ei ravita, siis haigus süveneb – füüsiliselt kuni rakuliste muutusteni maksas ja psüühiliselt kroonilise väsimuse, mäluprobleemide ja sügava depressioonini.

Pärmseene vohamine

Pärmseene vohamise korral hakkab peensooles olev pärmseen toituma peremees-organismist. Peensoole normaalne pinnalaotus on jalgpalliväljaku suurune, kui aga pärmseen vohab, sööb ta ära mingi osa peensoole soolehattudest ja järele jäävad veritsevad haavad. Õigemini pärmseene elutegevuse jäägid (toksiinid) söövitavad ja armistavad peensoole hatud (mis on nagu narmad sooleseinal). Seega kaotame me osa soolestiku pindalast ja ka osa toitainete imendumise võimest. Heal juhul pärmseene tõrjumisel hatukesed taastuvad, kuid pikemaajalisel pärmseene vohamisel kahjustused armistuvad. Armkude pole aga elastne ja loob seega soodumuse sooleummistuseks ehk soolesulguseks.

Pärmseen on nagu iga teinegi seen – tal on oma niidistik. Kui seen hakkab vohama, siis niidistik liigub soole sisepinnalt, kus ta kahju ei tee, läbi sooleseina meie organismi. Säärane niidistik (aminohapete ketid) püsib elujõulisena kaks aastat. Kui tahate seene lõplikult peensoole sisse tagasi saada, tuleks tervislikust dieedist kaks aastat kinni pidada! Seent ei tohiks hakata hävitama medikamentidega. See küll ajutiselt hävitab nähtava seene osa, kuid niidistik jääb alles ja läheb järjest edasi, et kaitsta meid keha saastatuse eest.

Ka hakkab pärmseen vohamise korral endale süüa nõudma. Ja enda toitmiseks paneb ta meid talle sobivat toitu sööma – lausa õgima! Magusat kraami, igasuguseid valgest nisujahust tooteid, alkoholi – ühesõnaga kõike pärmseene jaoks head ja paremat. Kõik, mis paneb pärmi käärima (ehk kõik, millest saab puskarit ajada), soodustab pärmseene vohamist. Peremehe osaks jääb pidev magusaisu. Ja mida rohkem seda süüa, seda suuremaks muutub sõltuvus ja uimasemaks enesetunne.

Hetkel, kui kommikarbist viimane maiuspala suhu pistetakse, on enesetunne jube hea, aga läheb mööda vaid natuke aega, kui pea muutub taas uimaseks ning väsimus võtab võimust. Miks? Sest pärmseen sai oma toidu kätte (suhkur, valge jahu, tärklis, kääritatud asjad, lõpuni küpsetamata leivatooted). Ning oma paljunemise ning ainevahetuse käigus eraldab ta organismi toksiine – üle 80 erineva toksiini, millest kõige mürgisem on metüül-alkohol ehk puupiiritus, mis omakorda põhjustab maksatsirroosi ning suuremas koguses ka pimedaks jäämist. Lisaks tekib kõhtu puhitav gaas (kõht ees punnis), mis väljendub halvalõhnaliste fekaalide ja gaasidena, sest kuna mikrofloora on häiritud, siis toit ei seedu korralikult, vaid läheb roiskuma. Siinkohal ei tasu unustada, et see on vaid üks 80-st toksiinist, mis kõik on vähemal või rohkemal määral kesknärvisüsteemi mürgid.

Järgnevalt on toodud mõned lõigud Delfi Naistekas ilmunud artiklist "Räägime pärmseenest":- Siit saavadki alguse hädad, mille seostest paljude teiste haigustega me siiamaani isegi õudusunenägusid pole näha osanud.

- Pikaajaline pärmseene infektsioon võib esile kutsuda näiteks maksatsirroosi. Igatpidi ontlikul ja kenal koduperenaisel, kes kunagi ei tarvita alkoholi, avastatakse ühel hetkel maksatsirroos. Kust? Põhjuseks võib olla aga aastaid kestnud pärmseen, sest päevast päeva perekonnale ja sõbrannadele hõrke küpsetisi pakkudes on ju kerge pärmseene lemmiktoidusega märkamatult liialdada.

- Silmade probleemid (lühinägelikkus, silmade väsimine jne) – puupiiritus mõjub kõige esimesena meie nägemiskeskusele. Puupiirituse mürgituse tagajärjel võib isegi pimedaks jääda.

- Juhul kui emakas on spiraal, siis võib seen valida endale väljalöömise kohaks vabalt naise suguelundid. Põhjustades muuhulgas ka viljatust. Mil moel? Pärmseene mõjul muutub tupefloora seemnerakkude jaoks nii tapvaks, et nad lihtsalt ei suuda eesmärgini trügida ja hukkuvad. Seen ise teeb seemnerakkude hulgas tapatöö, lisaks tupesisese mikrofloora muutustest tulenevad haavandid, infektsioonid.

- Ka imikud ei jää pärmseenest puutumatuks. Kusjuures vastsündinul areneb seeninfektsioon välja juba emaihus. Platsenta kaudu. Kui ema maks on raseduse ajal olnud võimetu kõiki organismi mürkaineid kahjutuks tegema, siis satuvad viimased platsenta kaudu ka loote vereringesse. Viimase maks ei ole aga veel nii arenenud, et rakumürkidega tegeleda. Näiteks viitab mõnede vastsündinute kollakas nahatoon, et ema on raseduse ajal põdenud raskekujulist pärmseene sündroomi. Ka soor lapse suus on sulaselge pärmseeneinfektsioon.

Primaarne pärmseene sündroom

Tänu pärmseene vohamisele ja elutegevusest tekkivatele toksiinidele tekivad pärmseene sündroomi sümptomid: alguses tugev väsimus, tööjõu langus, keskendumisprobleemid, mälu nõrkus ning seedimise häired nagu gaasid, kõhukinnisus jne. Seda nimetatakse primaarseks pärmseene sündroomiks. Selline olukord tekib kõige sagedamini peale antibiootikumide kasutamist, mida tarvitatakse tänapäeval liiga kergekäeliselt. Kuna antibiootikumid tapavad peale haigustekitajatest bakterite (kusagil kehas) ka soolestiku head bakterid ja esimeses järjekorras just piimhappebakterid, siis tekib nii coccidel, colidel kui ka pärmseenel võimalus pidurdamatult paljuneda, sest neile tavalised antibiootikumid ei mõju.

Meditsiinis kasutatakse pärmseente vastu väga kangeid ja spetsiifilisi antibiootikume ning üldjuhul arstid neid enne analüüside tegemist välja ei kirjuta, kuna nende kõrvaltoimed on organismile väga koormavad ning ohtlikud. Seega tekib olukord, kus peensoole mikrofloorast on piimhappebakterid kadunud ning kuna loodus tühja kohta ei salli, siis tuleb sinna asemel vastupidav pärmseen. Piimhappebakterite ülesandeks ongi hoida meie soolestikus mikrofloora tasakaalus, et halvad bakterid ei mahuks vohama. Seetõttu soovitavadki tänapäeval enamik arste peale antibiootikumide kuuri läbitegemist hakata kohe piimhappebaktereid võtma.

Siin tekib kohe küsimus – kas piimhappebaktereid hakata kasutama kohe koos antibiootikumidega või alles pärast antibiootikumide kuuri lõppemist? Kuna antibiootikumid tapavad ka piimhappebaktereid, ka neid, mida suu kaudu lisaks võtame, siis pole üldjuhul mõtete antibiootikumiraviga kasutada piimhappebaktereid – see oleks raiskamine. Samas, kui tekivad seedeprobleemid vm probleemid pärmseene vohamisest tingituna, siis hoolimata piimhappebakterite lühikesest püsimisest soolestikus, tasub neid kohe hakata juurde võtma.

Sekundaarne pärmseene sündroom

Kui pärmseent kontrolli alla ei saada, siis tekivad mõne aja pärast (6-12 kuu jooksul) organismis suuremad muutused (sekundaarne pärmseene sündroom), mis võivad avalduda juba haigustena: nt allergilised reaktsioonid, elundite probleemid (nt muutused maksas), masendus ja meeleoluhäired (depressioon).

Pärmseene sümptomid:

Allpool on ära toodud tüüpilisemad sümptomid, mille süüdlaseks loetakse pärmseene vohamist organismis.

PSÜÜHILISED: Tugevad meeleolu vahetumised, masendus, jõuetus, liigne unisus, apaatia, unetus, magamajäämise probleemid, närvilisus, ärrituvus, ärritunud olek, keskendumishäired, alustamisvõimetus, halb lühiajaline mälu, ebatõelisuse tunne, alkoholijoobe tunnused, pidev väsimus.

SEEDIMISES: Kõhukinnisus või –lahtisus, vahel vaheldumisi, gaase ohtralt, meeletu magusaisu (algul annab süsivesikute söömine reipuse ja värskuse tunde, mis mõne aja pärast muutub väsimuseks, loiduseks). Leiva ja alkoholi himu (NB! Kui inimesel pärmseen, siis juba väga väike kogus alkoholi teeb purju!). Isutus, kõhuturse, keha turses, limased ja halvalõhnalised fekaalid, kõhuvalud ja -krambid (eriti paremal all nagu pimesoole valu). Sügelemine ja niiskus pärakus, halb seedimine, kõrvetised, jämesoole põletik, soolestiku põletik.

SUU ja NEEL: Soor suus, halb hingeõhk, lõhed suunurkades, rakud keelel, krooniline igemepõletik, kuiv või põletikuline kurk, ärritusköha, suu kuivamine.

HINGAMISTEED: Ninakinnisus, pidev nohu, nina sügelus (seest või pealt), aevastamine, köha, allergiad, astma, õhupuudus, vinguv hingamine, valu ja pitsitustunne alumistes hingamisteedes.

SUGUELUNDID:

Naistel: Pidev pärmseene valgevoolus tupest, sügelemine ja kipitus tupes või välimistes suguelundites, vähene huvi seksi vastu, premenstruaalsündroom – masendus, ahistus, valulik ja ebaregulaarne menstruatsioon, viljatus.

Meestel: Eesnäärme probleemid, peenise tursumine, sügelus ja ekseem suguelunditel, tihenenud urineerimise vajadus, nõrgenenud seksi soov, impotentsus.

KÕRVAD: Korduvad kõrvapõletikud, vedelike moodustumine kõrvas, sügelus, valud, nõrgenenud kuulmine, voolavad kõrvaaugud.

SILMAD: Plekid ja täpid, udusus nägemisväljas, kroonilised silmapõletikud, põletustunne, kipitus silmades, "märjad silmad", nägemise nõrgenemine, kanapimedus.

PEA: Peavalud, pisted, uimasus, tasakaaluhäired, migreen.

NAHK: Sügelemine, allergianähud, ekseemid (küünarõndlas, põlveõndlas), mähkme ekseem, kroonilised ekseemid, jala ja küüneseen, vinnid, furunklid, rakud (mitte käimisest), väiksed villid, kõõm, naha kuivamine, psoriaas.

KUSETEED: Korduvad kuseteede ja neerude põletikud, kipitus urineerimisel, tihenenud urineerimise vajadus, samas ei tule midagi.

LIHASED, LIIGESED, JÄSEMED: "Ärasuremine", pisted, lihaste nõrkus, lihaste tuimus, liigeste valud, liigeste paistetus.

MUUD: Meeletu väsimus, probleemid lähevad hullemaks pimedal aastaajal ja niisketes ning läppunud õhuga kohtades, niiskusest, koordinatsiooni probleemid, kemikaalide, tubakasuitsu, parfüümide lõhnad ärritavad, allergiline "peaaegu kõigele", labori analüüsid näitavad maksa ja pankrease kahjustust.

Haigused, mis arvatakse olevat põhjustatud pärmseene vohamisest organismis:

Mitmesugused allergiad, Crohni taud (ehk haavandid soolestikus), Hodkini taud, psoriaas, skleroderma, reuma, sarkoidoos (autoimmuunsüsteemihaigus, sarnaneb tuberkuloosile, kuid ilma tuberkuloositekitajata), kroonilised hingamisteede haigused, skisofreenia, lihtsamad psüühika häired, näärmete häired, AIDS, myasthenia gravis, autism, leukeemia, vähk, alkoholism, narkomaania, anoreksia, buliimia, sklerosis multipleks, soolestiku põletikud, hüpoglükeemia, suhkruhaigus.

Tavalisemad pärmseene sümptomid imikutel ja lastel:

Lastel esineb pärmseene sündroomi väga sageli, eriti kui laps saab sageli antibiootikume!

Suusoor, mähkmeallergiad, ärritatud olek, allergiad ja tundlikkus eriti kemikaalide suhtes, pidevad külmetushaigused, õppimisraskused, käitumisprobleemid (nt hüperaktiivsus), keskendumisprobleemid, autism, ärritusköha, pidev köha, seedimise häired (ka nt ebamäärased kõhuvalud), kõhukinnisus, kõhulahtisus, kõhu tursumine, gaasid, magusahimu, korduvad kõrvapõletikud, meeleolude vaheldumine, unehäired, uimasus (nagu joobes).

NB! Arvatakse, et ka vastsündinu liigne kollasus on seotud ema pärmseene vohamisega raseduse ajal, kuna siis ei arene loote maks korralikult välja ja ei tule peale sündi bilirubiini kahjutuks tegemisega nii kiirelt toime kui peaks.

Ülaltoodud sümptomid pole siiski ainukesed, kus süüdlaseks on tõenäoliselt pärmseen. Pärmseen võib olla üheks põhjustajaks ja osaliseks veel paljude teiste tõsiste krooniliste haiguste puhul.


Pärmseent soodustavad:

Seega on soolestiku tervishoius ja seega ka keha tervishoius kõige olulisem tasakaal – antud juhul siis erinevate soolebakterite tasakaal soolestikus. Kaudselt on soolestiku mikrofloora tasakaal seotud alati keha happe-leelise tasakaaluga, sest kui keha muutub liiga happeliseks, käivituvad mehhanismid, mis hakkavad keha lagundama ehk algosakesteks viima ning aktiveeruvad n-ö patoloogilised viirused, bakterid, seened.

Teisisõnu inimene jääb haigeks. Kui siia veel lisada, et viirused, bakterid ja seened on uuemate uurimuste järgi võimelised üksteiseks muutuma (nt piimhappebakter muutub pärmseeneks, kui kehas liigselt kiirgust või raskemetalle), siis mõistate, miks on nii oluline terved eluviisid ehk kogu keha tasakaal – tervislik toit ja piisavalt vett ("Vesi, mille järele su keha hüüab"), piisavalt und, liikumist ja puhkust ning rõõmus meel! ("Küllusliku tervise 10 saladust")

Kõige kergemini läheb tasakaalust välja piimhappebakterite osa. Samas võib lohutuseks öelda, et seda tasakaalu on ka kõige lihtsam hoida ning taastada. Aga sellest veidi hiljem.

Mikrofloora viivad paigast ära peale antibiootikumide tarvitamise ka mitmed teised faktorid, mis on allpool täpsemalt välja toodud. Kokkuvõtlikult võib aga öelda, et peamisteks pärmseent vohama panevateks ja piimhappebaktereid hävitavateks faktoriteks on:

Ravimid – antibiootikumid, hormoonid, kortikoidid, keemiaravi

Rafineeritud toidud

Kiirgus – arvuti, televiisor, mobiiltelefonid jne


Pärmseene vohamist põhjustavad või soodustavad ka:

TOIT:

Liigselt töödeldud toit: "valge suhkur" (rafineerimata suhkur ei soodusta nii palju), "valge jahu" ehk kõrgema ja I sordi jahu (märkus: ka sepik on "valge jahu" toode, täisterajahu kogus selles minimaalne; täisterajahu toimib pärmseent pidurdavalt), kõik muud rafineeritud ehk liigselt puhastatud ja töödeldud toidud.

Tehniliselt valmistatud äädikas (õunaäädikas on hea).

Tööstuslikult valmistatud purgi- ja külmutatud toidud, sest valmistatud rafineeritud toidust ning lisatud ohtralt lisaaineid (nt glutamaate, värvaineid jne).

Mikrolaineahjus valmistatud toit

Suhkruasendaja aspartaamiga toidud – nt kõik närimiskummid, "light" joogid, jne

Homogeniseeritud mahlad

Teatud toitainete, mineraalainete, mikroelementide puudus ehk ühekülgne toitumine – nt vanuritel ja imetavatel emadel ning rasedatel.

KESKKOND:

Keskkonnamürgid ehk raskemetallid jt mürgid – nt autode heitgaasides olev plii, hõbe- ehk amalgaamplommid (elavhõbe) suus, kaadmium jne.

Kiiritus-saaste – arvuti, telekas, mobiil, töö röntgenaparatuuriga, jne.

Sünteetiline elukeskkond – nt mistra vaip, jms sünteetilised katted eluruumides.

MEDITSIIN:

Ravimitest: antibiootikumide kuurid, pikalt ja pidevalt antibeebipillide, kortikoidide (ka salvid), reumarohtude kasutamine (ibuprofeen, diklofenak jne), tsütostaatikumid ehk keemiaravi.

Meditsiinilised toimingud – elundite siirdamine, südameoperatsioonid, kateedrid-voolikud kehas, kanüülid, kiiritus, suured lõikused.

Naistel spiraal emakas

Kui organism on liiga happeline – aga happeliseks teevad kõik eelpool ja allpool toodud tegurid ning leeliselisemaks teevad organismi kõik tervislikud toidud ning tervislik eluviis.

Haigused, millega käib kaasas ka pärmseene vohamine:

Kroonilised maokatarrid, mao alahappesus (piisav hape hävitab pärmseent ja hoiab pärmseene normaalses hulgas), diabeet, tuberkuloos, vähk, AIDS jt immuunsüsteemi puudulikkuse häired (astma, reuma, allergiad), soolestiku parasiidid (parasiite ei teki, kui mikrofloora on korras), soolestiku põletikud.

Muud pärmseent aktiviseerivad tegurid:

Stress ja läbipõlemise sündroom

Rasedus, sünnitus, klimakteerium

Medikamentide, alkoholi väärkasutamine, narkomaania

RAVI:

Seen tuleks kontrolli alla saada dieedi ja leebete vahenditega, sest kui hakata pärmseent tugevate vahenditega (nt agressiivsed AB-d) hävitama, siis hakkab pärmseen vihaselt vastu võitlema ja veelgi rohkem vohama, tekitades inimesele palju kannatusi magusahimu ja/või alkoholihimu suurenemisega ning lõppkokkuvõttes võib tulemus olla vastupidine. Dieet ei peaks olema liialt karm. Alustatakse väikeste sammudega, et uued toitumisharjumused kinnistuksid jäädavalt!

Alustuseks piisab kui hakata alguses vältima rafineeritud jahu ja jahutooteid, rafineeritud suhkrut ja naatriumglutamaati sisaldavaid toiduaineid (st keeduvorstid, Santa Maria maitseained, absoluutselt kõik maitsetugevdajad, nn naturaalsed lõhnaained, maitse-parandajad). Söögiks sobivad rohelised köögiviljad, täisteratooted, toorsuhkur, kala. Orgaaniliselt kasvatatud ja rafineermata toidus on sees ained, mis soodustavad jääkainete väljaviimist (kiudained), annavad mineraale happe-leelise tasakaalu hoidmiseks ning sisaldavad looduslikke pärmseene vastaseid aineid.

Hiljem peaks vähendama menüüs ka kartulit, sest sisaldab liiga palju tärklist ning tärklis ja suhkur on pärmseenele toiduks.

Esialgu võib taoline nimekiri inimese ära ehmatada, leitakse, et polegi midagi süüa. Seepärast tasuks alguses teha paralleelselt keelatud asjadele kõrvale kohe ka nimekiri asjadest, mida tohib süüa – siis on dieediga lihtsam leppida.

Dieet pärmseene vähendamiseks:

EI TOHI:

1. Valge suhkur ja valge jahu

2. Pärmiga küpsetatud leib ja sai

3. Makaronid ja valge riis

4. Vorstitooted, ketšupid, maitsestatud jogurtid, jäätis, magusad kohupiimatooted

5. Alkohol, õlu, limonaadid, homogeniseeritud mahlad, gaseeritud joogid (sh mullivesi)

5. Seened, ka šampinjonid

6. Arahhiis ehk maapähkel

* Raskel juhul vältida paar nädalat ka: kartul, tsitruselised, banaan, viinamari, õun ja õunamahl, kuivatatud puuvili.

TOHIB:

1. Rafineerimata toorsuhkrut, veidi mett, täisterajahud

2. Täisterasepik, läbiröstitud leib või juuretisega küpsetatud leib

3. Täisterajahust makaronid, täisterariis, tatar jt täisteraviljad

4. Puhas (mahe) liha ja kala, keefir, hapukoor, maitsestamata või ise maitsestatud kohupiim

5. Vesi, täismahlad

6. Kõik teised pähklid – sarapuupähkel, mandel, päevalilleseemned jne

* Kui tekib magusahimu, siis küpseta ise täisterajahudest ja toorsuhkrust või söö tumedat šokolaadi. Ka võib juurde süüa kroomi tablette. Samuti võib magusaisu leevendada, kui võtta keele alla paar tera soola (meresool, himaalaja või roosisool), või süüa ootena toorsalatit. Tõsisemate tervisehädade puhul on soovitatav 4Salts mineraalsoolad (vt InnerLighti tooted), mis sisaldab inimesele vajalikke mineraalaineid (kaalium, kaltsium, naatrium, magneesium) naturaalsel kujul ja õiges vahekorras. Magusaisu on sageli seotud mineraalainete puudusega kehas!

Võitluses pärmseenega peaks iga päev sööma ohtralt toorest toitu – salateid, juur- ja puuvilju ning täisteraviljatooteid. Need annavad organismile piisavas koguses vitamiine-mineraale-mikroelemente ning puhastavad kiudainetega soolestikku. Lisaks on nende kestades ja koortes seenevastaseid looduslikke ühendeid. Nii säilib soolestikus mikrofloora tasakaal loomulikul teel.

Väga range dieedi juures eraldatakse ka süsivesikud ja valgud. Ehk neid ei tarvitata koos ühe söögikorra ajal (mis tähendab, et kartul ja liha kokku ei sobi). On kas salat ja liha või kartul ja salat. Samamoodi riisi ja lihaga.

Et dieedi jutt ei mõjuks liiga masendavalt, tuletan meelde paljude gurude suust korratud tarkusetera: "Liigne kehakaal ei ole seotud organismi ainevahetuse tüübiga, toitumisega ja eluviisiga. See on ennekõike mõtlemine ja alles siis tuleb toitumine. Miks? Sest läbi mõtlemise hakkab inimene toituma. Ja läbi mõtlemise hakkab muutma oma eluviisi. Mitte vastupidi."

Lisaks järk-järgult tugevnevale dieedile ja valikulisele toitumisele on olemas ka mitmed looduslikud ravimid pärmseene vastu. Eriti kui pärmseen on kehas "vihaseks" muutunud ning inimesel tõsised pärmseene sümptomid, siis võiks teha pärmseent hävitava kuuri.

Pärmseent hävitavad (vähendavad):

Küüslauk – kui ainult seda kasutatakse pärmseene raviks, siis tuleks süüa 6 küünt päevas. Võib asendada ka küüslaugu kapslitega, kuid nende toime on palju nõrgem.
* Küüslaugu lõhna tekib vähem kui võtta peale 1 spl hapukoort ja süüa ainult õhtul.

Greibiseemne eeterlik õli (Citrosept, Citropluss, CitroImmun jne – greibiseemne ja glütseriini segu, paremad sisaldavad ka bioflavonide, mis pehmendavad preparaadi ärritavat mõju sapile). Greibiseemnel on viiruseid, pärmseent ja baktereid tappev toime. Võetakse 3 korda päevas vähese koguse veega või apelsini mahlaga (siis pole nii vastumeelselt mõru!) ja juuakse suur klaas vett peale. Võib kasutada ka küüneseene puhul küünele peale määrimiseks. NB! Ei tohi kasutada kui on tsitruseliste vastu allergia!

Pau d'Arco kapslid või Lapacho tee (Brasiilias kasvavast taimest). Algul 1 kapsel 3 korda päevas, hiljem 2 kapslit 3 korda päevas suure hulga veega! Võib võtta maksimaalselt 3 kuud. Tee on nõrgema toimega ja juuakse 5-6 tassi päevas.

Nõmmliivatee, koirohutee – kodumaised.

Täisteratooted, ka koorega porgand – nii kestades kui ka koortes on seenevastaseid looduslikke ühendeid.
* Näiteks porgandi puhul on kasulik jätta porgand koorimata, kuid harjata eriti puhtaks ning seejärel riivida koos koorega salatiks (loomulikult teades, et kasvatamisel pole kasutatud mürke ega väetisi).

Oliivipuu lehtedest toodetud lahus.

NB! Esimene reaktsioon, mis ravi tagajärjel tekib, et tekivad gaasid! Sellest ei maksa kohkuda, vaid pigem rõõmustada, et ravi toimib!

Järelravi, et taastuks soolestiku normaalne tasakaal:

Kui nädal aega on mõnda pärmseent hävitavat vahendit võetud, siis tuleks edasi minna üle piimhappebakterite võtmisele – see taastab mikrofloora tasakaalu ning soodustab ka peensoole hattude taastumist.

Piimhappebaktereid lisavad:

Hapukurk (kuumutamata ja äädikata)

Hapukapsas (kuumutamata) – nt 1/4 – 1/2 klaasi hapukapsavedelikku enne sööki

Piimhapebakteri preparaadid (nt Beneflora – sisaldab 12 erinevat bakterit, LactoSeven - 7, BioLatte Original - 5, Gefilus – 1 jne). Imikutele on omad preparaadid, kuna nende mikrofloora on teistsugune!

Loomulikult on ehedad looduslikud piimahappebakterid kõige paremad. Neid leidub homogeniseerimata, pastöriseerimata maapiimas, eriti hapupiimas, hapendatud kurkides, hapendatud kapsas, hapendatud seentes jne. Nende elutegevust soodustavad küüslauk, sibul ja porru, samuti murulauk, mis mõjuvad pärmseent pärssivalt ja samas ei suru need ka pärmseent mööda keha laiali, nagu seda võivad teha mõned teised pärmseent tapvad vahendid. (Sibul ei kaota oma kasulikke omadusi ka kuumutamisel alla 75kraadi, st hautamisel).

Kaudselt vähendab pärmseent ka keha happe-leelise tasakaalu normaliseerimine:

Kui inimene on oma kahjulike elamistavade (stress, arvuti, valge jahu, valge suhkur, istuv eluviis, vähe õues jne) tõttu liiga happeline ja kuna pärmseen hakkab vohama just siis, kui keha muutub liiga happeliseks, siis mõjuvad kaudselt kõik vahendid, mis muudavad keha tagasi leeliseliseks. Näiteks:

Õunaäädikas – 1 tl 1 klaasile veele 1 kord päevas enne sööki (soovitavalt hommikul) ära juua. Üks ohutumaid, tõhusamaid ja kiiremaid organismi liigse happesuse neutraliseerijaid!

Köögiviljad – eriti värske kurk, arbuus, hapendatud juurviljad

Mõõdukas füüsiline koormus

Positiivne meeleolu

Vt lisaks nt raamatutest: "Doktor Hay dieet", Jackie Habgood, 1999; "PH ime", Robert O Young & Shelly Young, 2009.

NB! Raseduse ja imetamise ajal on pärmseent hävitav ravi keelatud, kuna pärmseen hakkab alati mingil määral vastu ehk muutub agressiivseks ning mingi aeg vohab rohkem. Seega tekib ka rohkem toksiine ning need jõuavad ka kõhutitani, kahjustades tema veel välja arenemata maksa! Ka ei ole rasedus aeg intensiivseteks puhastusteks, mis toovad kehasse salvestatud mürgid enne väljutamist tagasi vereringesse, millest osa jõuab ka lapseni kahjustades tema maksa ning keha. Parim ravi sel ajal on oma toidulaua korrigeerimine tervislikumaks ja piisav aluselise vedeliku tarbimine.

Raviskeemide näited:

Kiire abi peale pidu vm keha tasakaalu paigast minekut (nt spordivõistlus, öine ülevalolek, suur šokk jne). Inimene kurdab tavaliselt uimasust, unisust, iiveldust, tohutut väsimus – 3 klaasi vett järjest ära juua, millesse igasse ühesse on pigistatud 0,5 sidrunit.

Kiire abi, kui tõsisem ja pikemaajaline pärmseene sündroom (nt tupeseen, kella 11-ne hundiisu, pidev magusaisu, pidev väsimus, pealelõunane uimasus jne) – greibiseemne eeterliku õli preparaati 3 korda päevas 10-15 minutit enne sööki väikese koguse vee või mahlaga, peale juua veel klaas vett. Lisaks menüüst välja kõik valge suhkru ja jahu tooted ning teised rafineeritud ja tugevalt töödeldud toiduained.

Kiire abi neile, kes ei tohi kasutada agressiivset ravi (rasedad, imetavad emad, kes ei talu greibiseemne eeterlikku õli preparaate või küüslauku jne – see ravi pigem soodustab piimhappebakteri kasvu ja loob ebasoodsa keskkonna pärmseene kasvuks) – võtta topeltannuses piimhappebaktereid, lisaks juua iga päev 2-3 klaasi õunaäädika või sidrunivett. Lisaks muidugi menüü korrigeerimine!

Kui pärmseen kõigest hoolimata ei kao ja tuleb aina uuesti ja uuesti tagasi, siis on sinu elus tõenäoliselt miski, mis paneb pärmseene vohama.

Mõned enamlevinud probleemid, mis varjatult "söödavad" pärmseent:

Keskkond. Hallitus koduseintel. Pesupulber (alati jääb peale pesu pesemist imeväike kogus pesupulbrit kangasse, mis inimese higistades imendub naha kaudu kehasse ja annab kehale happelisust). Nõud (nt osa keraamikast, plastmass veekeedunõu, teflon). Värvid (remont kodus või tööl). Autode heitgaasid (nt elatakse tiheda liiklusega ristmikul). Kõrgepingeliinid töö või elukoha vahetus läheduses. Amalgaam ehk elavhõbeda plommid suus.

Toit. Mingi lemmiktoit, mis sööd piisavalt tihti ja mida ei oska kahtlustadagi – nt hallitusjuustud, šampinjonid, pirnid, viinamarjad, kala. Toiduaine, mille suhtes toidutalumatus (ei seedu korralikult põhjustades käärimist ning pärmseent), nt homogeniseeritud piim.

Stress, mure. See võib olla väga tugev ootamatu asi sinu elus, mis lööb põhjalikult kogu keha sassi, aga ka pikk pidev ja vinduv mure, millega arvad, et tuled toime!

Kui pärmseen ei allu kuidagi ravile, on alati soovitav teha kogu keha puhastamist – kas toiduga, ravimtaimedega või homöopaatiliselt. Võimalusi on palju. Puhastus peaks kestma vähemalt 2-3 kuud. Lisaks tuleks leida keha saastumise allikas ning see likvideerida, muidu on ka keha puhastusel vaid ajutine efekt!

Homöopaatiline puhastus on kõige lihtsam ja käepärasem teha Heeli preparaatidega, mis ka meie apteekides müügil – Nux vomica Homaccordi, Berberis Homaccord, Lymphomyosot. Igat preparaati võetakse 30 tilka ja pannakse 1,5-2 l vette, mis päeva jooksul ära juuakse.

Kirjandust pärmseene kohta:

Raamat: "Hiivasyndrooma – luonnonmukaisen hoidon opas", Jouko Pursiainen, 1997

Pärmseene kohta käivaid artikleid internetis eesti keeles: "Räägime pärmseenest", "Pärmseen", "Bakterid tervise hüvanguks", "Piimhappebakterid", "Probiootikumid"

Autor: Terje Tähe, loodusterapeut

Allikas: www.okobeebi.ee

KOMMENTEERI!