Koer ja kass on kõige populaarsemad lemmikloomad. Umbes 10–25% arenenud riikide rahvastikust on sensibiliseerunud kassi allergeeni suhtes. 25%-l allergikutest esineb kassi suhtes allergia ja 40%-l astmahaigetest esineb kassi allergeeni suhtes ülitundlikkus.

Mida tähendab sensibiliseerumine?

Sensibiliseerumine tähendab, et inimesel esineb tundlikkus mingi allergeeni suhtes. Sel juhul on allergiatest positiivne, mis tähendab, et nahk reageerib vastavale loomsele allergeenile, kuid allergiahaigus ei ole avaldunud.

Millised lemmikloomad põhjustavad allergiat?

Allergilisi haigusi võivad tänapäeval põhjustada enamik koduloomi, kaasa arvatud miniatuursed sead, lühikarvalised hiired, tšintšiljad, kilpkonnad jpt. Kõige tugevamaid reaktsioone kutsuvad esile hobuse ja kassi allergeenid. Hobune on suur loom ja toodab korraga suures koguses allergeeni. Kassid aga seetõttu, et nende liikumispiirkond on väga suur ning allergeenil on võimalus levida paikadesse, kus kassi ennast momendil ei olegi. Koduses majapidamises on koerad enam levinud allergiatekitajad, kuna inimestel on nendega kõige tihedam kontakt.

Erinevatele koera ja kassi tõugude suhtes võib inimestel olla erinev tundlikkus, kuid ei ole olemas sellist koera- või kassitõugu, mis allergiat üldse esile ei kutsuks. Lemmikloomad, kes inimesel peaaegu üldse ülitundlikkust ei põhjusta, on akvaariumikalad ja roomajad (madu, kilpkonn).

Mis on allergiat põhjustavaks teguriks?

Allergiat põhjustavad loomsed allergeenid on proteiinid ehk suuremolekulilised valkained, mis on pärit peamiselt loomade naha- ja süljenäärmetest, harvem uriinist või verest. Kassiallergia põhjustajaks on aine nimetusega Fel d1 (tuleneb ladinakeelsest nimest Felis domesticus) ja koeraallergial Can f1 (Canis familiaris). Lehmal leidub allergeeni naha higinäärmetes, hobusel süljes, vereseerumis ja kõõmas, hiirel uriinis, rotil süljes ja pisaranäärmetes. Merisea ja jänese allergeeni leidub peamiselt süljes, uriinis, harvem kõõmas.

Pea meeles! Allergeeniks ei ole loomakarvad, vaid loomne allergeen koguneb loomakarvadesse ja on pärit looma naha- ja süljenäärmetest, uriinist ja verest. Pesemata looma karvades on allergeeni kontsentratsioon kõrge.

Miks on kassiallergia suur probleem?

Kassi organismi poolt toodetakse allergeeni Fel d1 väga suurel hulgal. Isase kassi allergeen on agressiivsem kui emasel, kuna testosteroon (meessuguhormoon) suurendab allergeeni tootmist naha- ja süljenäärmetes. Kassi allergeen on mõõtmetelt imepisike (1/10 toatolmulesta allergeenist) ja kergesti lenduv. Kassi allergeen on kindlasti ka kodutolmu üheks koostisosaks. Kuna allergeen on hästi lenduv ja samas püsiv, siis võib seda õhus leiduda veel väga pikka aega pärast looma viibimist ruumis.

Kassi allergeeni kantakse inimese riiete ja juustega kõikjal kaasas, kuna see on eriliselt kleepuv. Pealegi on kassid korralikud loomad, kes säilitavad allergeeni oma karvades ja hoolitsevad oma karvkatte eest, seda sageli hoolsalt lakkudes. Pehme mööbel, diivanid ja madratsid võivad olla kassi allergeeni reservuaarid veel pikka aega pärast seda, kui kassi enam majas ei olegi. Vaipades võib näiteks allergeeni tase väheneda alles 20 nädalat pärast kassi eemalviibimist eluruumidest. Voodimadratsis väheneb allergeeni hulk alles 5. aastaks. Kassi allergeeni on leitud isegi vertikaalsetelt pindadelt, nagu seinad. Allergeeni hulka sisekeskkonnas on võimalik osaliselt vähendada niiske lapiga seinu puhastades.

Kui kass asub ainult talle selleks eraldatud ruumis, siis kütteperioodil levitab soe õhk allergeeni ka neisse ruumidesse, kus kassi momendil ei viibi. Allergeeni hulka aitab vähendada vaid väga hea siseruumide ventilatsioonisüsteem.

Kas mõni koeratõug võib olla vähem allergiat tekitav kui teine?

Ka koera allergeeni võib leida väga paljudest avalikest kohtadest (koolid, lasteaiad, kontoriruumid, ühistransport). Koeri pestakse ilmselt sagedamini kui kasse, mistõttu allergeeni hulk siseruumides on väiksem. Allergiat mittepõhjustavat koeratõugu ei ole olemas, küll aga põhjustavad mõned koeratõud vähem allergiat kui teised. Tuleks meeles pidada, et loomsed allergeenid segunevad teiste õhus leiduvate tolmuosakestega. Seetõttu tuleks allergilise reaktsiooni tekkel arvestada paljude sise- ja väliskeskkonnas leiduda võivate allergeensete teguritega. Näiteks loomadelt pärinev tolm sisaldab 10–20 erinevat valgulist ainet, mis võivad kutsuda esile allergilisi reaktsioone.

Pärilikkuse osa allergiahaiguse avaldumises

Pärilikkusel on allergiahaiguse vallandumisel määrav osa. Kui kellelgi pereliikmetest on loomaallergia, suureneb tema järglastel risk saada allergiline reaktsioon lemmikloomast. Kui mõlemad vanemad on allergilised ühe ja sama looma suhtes, siis 80%-lise tõenäosusega areneb allergia sama looma suhtes välja ka lastel. Väikelaste hulgas on koduloomadest põhjustatud allergia kõige sagedasem. Tihti kaasub loomaallergiaga tolmulestaallergia. Loomaallergia võib vallanduda ka alles täiskasvanueas. Seda, millisele loomale allergiline reaktsioon tekib, ei ole võimalik ennustada.

Kas koduloomad võivad kaitsta astma ja allergia eest?

Kokkupuude loomadega varases lapseeas võib kaitsta hilisema allergiahaiguse ja astma eest, eriti kui kokkupuude esineb esimesel 18. elukuul. Põhjus arvatakse olevat selles, et loomadega koos elutsevad erinevat tüüpi bakterid, mis mõjutavad esimestel elukuudel immuunsüsteemi tolerantsuse õigeaegset arengut keskkonnategurite ja toiduainete suhtes. Kui aga kellelgi perekonnaliikmetest esineb loomaallergia, siis tasuks hoolikalt mõelda enne lemmiklooma majapidamisse võtmist.

Kas ma võin endale võtta lemmiklooma?

Allergiat lemmikloomale ei ole võimalik etteulatuvalt diagnoosida. Kui allergiatest ei tõesta allergia esinemist, siis ei saa veel lõplikult öelda, et tulevikus ei või allergiline reaktsioon koerale või kassile tekkida. Kui test on ühe looma suhtes positiivne, võib see olla positiivne ka teistele loomaliikidele.

Allergilised kaebused lemmikloomaallergia korral

Kui inimene, kes on allergiline (näiteks) kassile või koerale, siseneb ruumi, kus on koduloom, võib koheselt ilmneda vesine nohu, pisaravoolus silmadest, õhupuudustunne ja/või köha. Allergiakaebused võivad kesta ööpäeva või ka nädalaid pärast allergeeniga kokkupuudet. Näiteks astmaatikutel, kellel on kassiallergia, võib vallanduda astmahoog ka alles järgmisel päeval pärast kassiga kokkupuudet. Ebastabiilne krooniline astma võib olla areneva kroonilise põletiku tulemus, mis on vallandunud loomse allergeeniga kokkupuute järgselt. Kontakturtikaaria võib esineda kohtadel, mis on olnud kassi või koera karvade ja süljega otseses kokkupuutes. Kontaktist loomaga võib vallanduda atoopilise dermatiidi (põletikulise nahahaiguse) ägenemine. Aastaringne allergiline nohu võib olla tingitud just allergiast lemmikloomade suhtes.

Allergiahaiguse ravi

Allergiakaebuste ilmnemisel ei lahenda ravimid probleemi. Ravimid leevendavad kaebusi olukorras, kus ei ole võimalik loomset allergeeni vältida.

Nõuanded allergikutele allergeeni mõju vähendamiseks:

- selgita (arsti abiga) välja allergeen, mis reaktsiooni põhjustab;
- väldi allergeeni, mis ägestab allergilist põletikku ja muudab selle krooniliseks;
- pese käed, kui oled looma puudutanud;
- vaheta riided, kui oled olnud kontaktis loomaga;
- kasuta maski, kui koristad lemmikloomast jäänud karvu ja prahti;
- kui külastad kodu, kus on lemmikloomad, kasuta üks tund varem arst soovitatud allergilist reaktsiooni pidurdavaid ravimeid (mitut ravimit saab apteegist osta ka ilma retseptita);
- kaalu immunoteraapia kasutamist.

Mida tähendab immunoteraapia?

Immunoteraapia on mitte ravimipõhine ravivõte neile inimestele, kes töötavad loomakliinikus või lastele, kellel esineb loomaallergia, kuid loomse allergeeniga kokkupuudet pole võimalik täielikult vältida. Ravi koosneb seeriast süstidest, mis sisaldavad väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 80–90% patsientidest vähem allergiavaevusi.
Immunoteraapia toimib nagu vaktsineerimine haiguste vastu. Organism peatab antikehade tootmise ühe või teise teguri ehk allergeeni suhtes. Selline olukord võib kesta aastaid pärast immunoteraapiat. Hiljutised uuringud on näidanud, et allergiasüstid võivad ära hoida isegi uute allergiliste reaktsioonide tekke ja vähendada astma arenguvõimalust lapseeas. Ravi kestab kokku 3 kuni 5 aastat, mille järgselt võib allergiata periood kesta 5 aastat või kauem. Kui ravi kestus on lühem, tulevad allergia sümptomid kiiremini tagasi.

Mida teha allergia põhjustaja – lemmikloomaga?

Vajalik on:
- igapäevane korrapärane lemmiklooma karvade ja kõõma koristamine;
- looma pesemine puhta veega kord nädalas;

Alati ei ole vajadust looma üleni seebi ja veega pesta. Väikest kodulooma võib lihtsalt sobiva temperatuuriga veega üle valada. Protseduuri on soovitatav korrata kord nädalas 2–3 nädala jooksul, siis pidada 2–3 nädalat vahet ja jälle ülevalamist korrata. Kuna kassid on eriti sallimatud vee suhtes, siis tuleks looma veeprotseduuridega järk-järgult harjutada. Looma vahetus läheduses vältida selliseid materjale nagu fliis, tolmused vaibad jms, mis põhjustavad sügelemist. Ennast intensiivselt kratsides levitab koduloom veelgi enam allergeeniosakesi oma lähiümbrusesse.

Vähenda loomse allergeeni hulka eluruumides nii palju kui võimalik:
- paiguta koduloom oma ruumi, et allergikul oleks temaga võimalikult väiksem kokkupuude;
- vaheta välja pehme mööbel ja eemalda vaibad (pehme mööbel ja vaibad on kassi kõõma reservuaariks);
- siseruumide väga hea ventilatsioon on oluline, lase paigaldada ruumidesse õhupuhastid HEPA-filtritega (High Efficiency Particulate Air), õhupuhasti võib langetada kassi allergeeni hulka siseruumis kuni 50%;
- kata madratsid ja padjad allergeeni mitte läbilaskva kattematerjaliga;
- ära lase kodulooma voodisse;
- kasuta siseruumide koristamisel kindlasti näomaski, oleks ideaalne, kui allergiakaebustega pereliige lahkuks siseruumide koristamise ajaks kodunt;
- pühi kõik siledad pinnad pärast tolmuimejaga koristamist üle niiske lapiga;
- õhuta siseruume nii sageli kui võimalik.

Paljudel juhtudel jäävad kaebused püsima, kuni lemmiklooma kodus peetakse. Juhul kui eeltoodud meetmed ei aita ja astma sümptomeid ei saa kontrolli alla, tuleks lemmikloomast siiski vabaneda.

Kuna looma allergeen püsib siseruumides kõrges kontsentratsioonis kuid kuni aastaid pärast loomast vabanemist, siis
- niisuta ja auruta kõik vaibad ja polsterdatud mööbel,
- pese kõik voodi- ja kardinariided,
- puhasta kõik põrandad,
- puhasta niiske lapiga kogu mööbel,
- kasuta siseruumides õhukonditsioneeri ja ventilatsioonifiltreid.

Autor: Erika Reismaa

Allikas: www.inimene.ee

KOMMENTEERI!